Õppetoolid – Keila Kool

Õppetoolide üldinfo

Keila Koolis on õppetöö korraldatud õppetoolide süsteemina. Keila Koolis on 13 õppetooli:

Matemaatika õppetool
Loodusainete õppetool (loodusõpetus, geograafia, bioloogia, füüsika ja keemia)
Humanitaarainete õppetool (eesti keel, kirjandus, draamaõpe)
Sotsiaalainete ja muusika õppetool (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus)
Võõrkeelte õppetool (inglise keel, vene keel, saksa keel, hispaania keel)
Liikumisõpetuse õppetool
Oskusainete õppetool (kunst, kästöö, tööõpetus, joonestamine)
1. klasside õppetool
2. klasside õppetool
3. klasside õppetool
4. klasside õppetool
5.-9. klasside õppetool
Pargimaja oskusainete õppetool

Õppetoolide eesmärk on korraldada õppetöö ainete omavahelise lõiminguna. Õpetajatel on tõhusam koostöö tunniväliste tegevuste korraldamisel, õppeainete integreeritud õpetamisel, õpivara loomisel ning õppevahendite efektiivsel kasutamisel.

Õppetooli juhi roll on õppetooli ainealaste õppekavade kaasajastamine ja pedagoogilise töö koordineerimine, koolituste planeerimine ja õppevahendite haldamine. Õppetooli juht loob meeskonna ja nõustab jooksvalt õpetajaid.

Õppetooli juht korraldab ja haldab:

ainealaseid koolitusi, sisekoolitused toimuvad vähemalt üks kord poolaastas;
õppekäikude korraldamist, õppekäigud on planeeritud ja lõimuvad teiste ainete ning läbivate teemadega;
õppevahendite, -materjalide soetamist õppeaasta kaupa, mis tagab erialakabinettide valmisoleku õppetööks.

Kooli õppekava ja üldtööplaan arutatakse enne õppeperioodi algust meeskonnas läbi. Õppetooli ainetes planeeritakse kooliaasta ja kooliastme kaupa ainetevaheline integratsioon ja õppe diferentseerimise põhimõtted. Toimub jooksev ainekavade kaasajastamine.

Tunnivälised tegevused ja kooliüritused õppetooli ainetes korraldatakse koostöös kooli arendusmeeskonnaga.

Õppetoolide juhid:

Matemaatika õppetooli juhib Raili Haugas
Loodusainete õppetooli juhib Siivi Holmberg
Humanitaarainete õppetooli juhib Hurmi Väljamäe
Sotsiaalainete ja muusika õppetooli juhivad Marge Kannel ja Kadi Härma
Võõrkeelte õppetooli juhivad Anneli Vallaste ja Piret Hunt
Liikumisõpetuse õppetooli juhib Tauno Hausenberg
Oskusainete õppetooli juhib Eve Hint
1. klasside õppetooli juhib Irma Erendi
2. klasside õppetooli juhib Mirjam Pärtel
3. klasside õppetooli juhib Pilvi Kula
4. klasside õppetooli juhib Marge Laur
5.-9. klasside õppetooli juhib Liisi Viigisalu
Pargimaja oskusainete õppetooli juhib Helen Tuga

1. klasside õppetool

2. klasside õppetool

3. klasside õppetool

4. klasside õppetool

5.-9. klasside õppetool

Pargimaja oskusainete õppetool

Matemaatika õppetool

Loodusainete õppetool

Humanitaarainete õppetool

Humanitaarainete õppetool korraldab õppimist ja õpetamist eesti keeles ja kirjanduses (6. –12. klass) ning gümnaasiumi valikkursustes „Draama ja teater“, „Kirjandus ja film“, „Filmi tegemine“, „Draamaõpe“.

Põhikoolis ja gümnaasiumis õpetatakse eesti keelt ning kirjandust diferentseeritult süva- ja põhirühmades.

Õppetooli juht:

Hurmi Väljamäe

Õppetooli liikmed:

Hurmi Väljamäe – eesti keel ja kirjandus, valikkursused “Draama ja teater”, “Kirjandus ja film”, “Filmi tegemine”
Tiina Murdla – eesti keel ja kirjandus
Agnes Kolga – eesti keel ja kirjandus
Kati Mosen – eesti keel ja kirjandus
Kadri Toom – eesti keel ja kirjandus
Brita Rikkolas – eesti keel ja kirjandus, valikkursused “Kirjandus ja film”, “Filmi tegemine”
Maris Crandall – eesti keel ja kirjandus
Liina Tamm – eesti keel ja kirjandus
Gristel Mänd – eesti keel ja kirjandus
Riin Buddell – eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus

“Keel on see, mis üht rahvast rahvaks teeb.”
Carl Robert Jakobson

Maailm tuleb meieni sõna kaudu. Õppimisel saab kõik alguse lugemisoskusest. Tänu tekstide lugemisele ja analüüsimisele suudab inimene arendada loomingulist mõtlemist, mis toetab uute avastuste ja hüpoteeside märkamist, ja kriitilist mõtlemist, mis hindab põhjenduste ja tõestuste paikapidavust.

Eesti keele ja kirjanduse tundides pannakse alus õpilaste arengusuutlikkusele. Neis ainetundides arendatakse tekstide vahendusel põhioskusi, mis toetavad teiste õppeainete õppimist. Eesti keele roll emakeelena on määrav mõtlemisoskuste kujundamisel. Eesti kultuuriloo jätkumise üks oluline alus on emakeeles mõtlemine.

Keila Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajad soovitavad õpilastele kasulikke allikaid.

Testid

Keeletestid EKI koduleheküljel: https://keeleabi.eki.ee/?leht=11

Sõnaraamatud, õigekirjareeglid, keelenõu

Eksamimaterjalid

9. klassi lõpueksamite materjalid:  https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/pohikooli-lopueksamid
12. klassi riigieksamite materjalid: https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid

Tasuta e-raamatud

Filmid ja saated

https://jupiter.err.ee/video

Sotsiaalainete ja muusika õppetool

Info on uuendamisel.

Sotsiaalainete õppetooli valdkonda kuuluvad

ajaloo;
ühiskonnaõpetuse;
inimeseõpetuse;
karjääriõpetuse;
usundiloo;
filosoofia;
eneseloomise;
ja kultuuriloo õpetamisega seonduvad tegevused.

Õppetooli juhid:

Marge Kannel
Kadi Härma

Õppetooli liikmed:

Marge Kannel – õppetooli juht, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Kadi Härma – õppetooli juht, muusikaõpetaja
Heli Israel – inimese- ja karjääriõpetuse õpetaja
Lilija Soosaar – ajalooõpetaja
Allie Vernik – ajalooõpetaja
Pille-Riin Noor – ajaloo- ja inimeseõpetuse õpetaja
Kadri Ottis – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Johanna Rozin – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Anu Matteus – muusikaõpetaja
Helena Kukk – muusikaõpetaja

Ajalugu

Ajalugu on kõikjal meie ümber: elukorralduses, linnapildis, meedias, sümbolites ning see on olemas isegi ilmateates.

Ajalugu toimub igal hetkel ja iga hetk saab igal järgmisel hetkel ajalooks.

Ajalooõpetamise eesmärgiks on huvi äratamine minevikku käsitlevate teadmiste vastu ja ajaloolise arengu järjepidevuse teadvustamine. Ajalugu aitab õpilastel mõista ühiskonna ajalooliskultuurilist olemust, ajastute põhijooni ja vaimulaadi, kujundada neis oskust analüüsida ja tunnetada minevikunähtuste muutlikkust, nende omavahelisi seoseid ja seotust tänapäevaga.

Ajaloo õppimine aitab end suhestada maailmaga ja mõista tänapäeva.

„See, kes valitseb olevikku, valitseb minevikku. Ja see, kes valitseb minevikku, valitseb tulevikku.”
G. Orwell, inglise kirjanik

Ühiskonnaõpetus

Aine õpetamise peamiseks eesmärgiks on nii 6., 9. kui ka 12. klassis õpilaste sotsialiseerimine. Õpilased saavad rühmatöödes, ettekannete koostamisel ja rollimängudes osaledes tunda end ühiskonna olulise liikmena, keda kõnetatakse ja kes ise teisi kõnetavad.

Ühiskonnaõpetuse õppimine aitab näha end kogukonna ja riigi osana, mõista majanduse ning riigi toimimise põhimõtteid. Tegevuste käigus areneb kriitiline mõtlemine.

Inimeseõpetus

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ja väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist järgmistes valdkondades:

1) enesekohased ja sotsiaalsed oskused;
2) füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;
3) tervis ja tervislik eluviis;
4) turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;
5) üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.

Inimeseõpetuse tundides suunatakse õpilasi mõistma, kes ta on, miks ta on ja kuidas ta on. Selle kaudu on võimalik aru saada, kes, miks ja kuidas on teised meie ümber.

Karjääriõpetus

Karjääriõpetuse eesmärgiks on läbi individuaaltööde ja rühmaarutelude tutvustada õpilastele karjääriplaneerimise põhimõtteid, töö- ja õppimisvõimalusi, elukestva õppe vajalikkust. Peamised läbitavad teemad on:
1) enesetundmine,
2) töö- ja õpimaailm,
3) karjääri planeerimine.

Kursuse lõppedes peaks õpilasel olema kujunenud arusaam, millist karjääri ta enesele soovib ja kuidas selleni jõuda.

Muusika

Keila Koolis on suurepärased võimalused muusikaga tegelda ja sellest rõõmu tunda. Muusikatundides lauldakse, mängitakse pille, luuakse ja kuulatakse muusikat ning arendatakse seeläbi muusikalist kirjaoskust. Silmaringi ja õppekeskkonna laiendamise huvides külastatakse kontserte ja muusikaüritusi nii koolis kui väljaspool kooli. Tegevuse eesmärgiks on tekitada huvi muusikakunsti vastu, toetada elukestva muusikaharrastuse teket ning kujundada muusikalist maitset ja sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Lisaks muusikatundidele saab laulda mudilaskooris, lastekooris, poistesegakooris ja noortekooris ning solistina.

Vaid muusika meid võluväega köidab, toob meelerahu, muremõtted võidab.

(W. Congreve)

Võõrkeelte õppetool

Liikumisõpetuse õppetool

Oskusainete õppetool

Oskusainete õppetooli ülesanne on läbi viia õppetööd

käsitöös ja kodunduses;
tehnoloogiaõpetuses;
kunstiõpetuses;
inseneerias

Õppetooli juht:

Eve Hint

Õppetooli liikmed:

Eve Hint – õppetooli juht, kunsti ja kunstiajaloo õpetaja
Dinibek Izbatõrov – tehnoloogiaõpetuse õpetaja
Ain Saard – tehnoloogiaõpetuse õpetaja
Külli Kalamees – käsitöö ja kodunduse õpetaja
Kadri Lember – käsitöö ja kodunduse õpetaja
Siiri Lepikult – kunstiõpetuse õpetaja
Allan Randlepp – inseneeria õpetaja

Oskusainetes ühendame teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega. Õpime tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, et suudaksime neid teadlikult kasutada. Erinevate esemete loomine ja disainimine käsitöös ja tehnoloogias on tihedalt seotud kunstiga.

Käsitöös valmistame tarbe- ja iluesemeid käsitsi või masinatega, kasutades traditsioonilisi ja ka uusi töövõtteid. Klassikalised käsitöö liigid on silmuskudumine, õmblemine, heegeldamine ja tikkimine. Lisaks õpime viltimist, materjalide taaskasutust, tekstiili disainimist ja teisi käsitöötehnikaid.

Tehnoloogiaõpetus on traditsiooniliselt puidu ja metalli töötlemine. Õpitakse käsitlema erinevaid käsitööriistu ja elektrilisi masinaid. Õpilased saavad esmased teadmised puurimisest, saagimisest, lihvimisest, treimisest, keevitamisest ja teistest töövõtetest.

Kodunduses käsitleme teemasid nagu tervisliku toitumise alused, lisaained toidus, toiduohutus, hügieen, etikett jne. Tundides õpime toiduainete töötlemist, valmistama lihtsamaid ja keerukamaid toite, tutvume erinevate rahvusköökidega.

Inseneeria tundides arendame õpilaste algoritmilist ja disainmõtlemist. Peamiselt keskendume 3D modelleerimisele, kus tuleb digitaalsete vahenditega joonestada või kunsti luua. Arvutis disainitud asjad saame 3D printeriga välja printida või CNC pingiga puidust välja freesida. Algoritmilist mõtlemist harjutame robotitega, neid erinevaid ülesandeid lahendama pannes.

Kunstitunnis õpime väärtustama kunstipärandit ja kaasaegset kunsti. Harjutame joonestamist ja perspektiivi. Oluline on loomingulisus, oskus luua oma kätega ilu ja harmooniat ning omanäolisust meie ümber. Kunsti õppimine annab ideid põnevaks eneseväljenduseks nii iseenda isiksusliku stiili kujundamisel kui perele hubase kodu loomisel ja ükskõik millisel erialal töötades.

õpetajad	õppeaine	konsultatsioonid 2025/2026 I pa
Larissa Kanger	liikumisõpetus	N kl 13:40-14:35 Liikumisõp. ruum
Helena Kukk	muusikaõpetus	N kl 12:15-13:00 (L305)
Kadri Leping	muusikaõpetus, mudilaskoor Laululust	N kl 12:15-13:00 (L303)
Olev Olenko	liikumisõpetus	E kl 13:30-14:15 Liikumisõp. ruum
Tiia Peenmaa	muusikaõpetus	K kl 13:30-14:15 (L103)
Annika Ruven	liikumisõpetus	K kl 12:00-12:45 Liikumisõp. ruum
Ave Torm	liikumisõpetus, rütmika	K kl 12:00-12:45 Liikumisõp. ruum
Helen Tuga	muusikaõpetus, kodundus	K kl 13:40-14:30 (L304)
Mati Velmre	muusikaõpetus	E kl 12:15-13:00 (L303)