Keila Koolis on õppetöö korraldatud õppetoolide süsteemina. Keila Koolis on 13 õppetooli:

• Matemaatika õppetool
• Loodusainete õppetool (loodusõpetus, geograafia, bioloogia, füüsika ja keemia)
• Humanitaarainete õppetool (eesti keel, kirjandus, draamaõpe)
• Sotsiaalainete ja muusika õppetool (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus)
• Võõrkeelte õppetool (inglise keel, vene keel, saksa keel, hispaania keel)
• Liikumisõpetuse õppetool
• Oskusainete õppetool (kunst, kästöö, tööõpetus, joonestamine)
• 1. klasside õppetool
• 2. klasside õppetool
• 3. klasside õppetool
• 4. klasside õppetool 
• 5. klasside õppetool 
• Pargimaja oskusainete õppetool

Õppetoolide eesmärk on korraldada õppetöö ainete omavahelise lõiminguna. Õpetajatel on tõhusam koostöö tunniväliste tegevuste korraldamisel, õppeainete integreeritud õpetamisel, õpivara loomisel ning õppevahendite efektiivsel kasutamisel.

Õppetooli juhi roll on õppetooli ainealaste õppekavade kaasajastamine ja pedagoogilise töö koordineerimine, koolituste planeerimine ja õppevahendite haldamine. Õppetooli juht loob meeskonna ja nõustab jooksvalt õpetajaid.

Õppetooli juht korraldab ja haldab:

• ainealaseid koolitusi, sisekoolitused toimuvad vähemalt üks kord poolaastas;
• õppekäikude korraldamist, õppekäigud on planeeritud ja lõimuvad teiste ainete ning läbivate teemadega;
• õppevahendite, -materjalide soetamist õppeaasta kaupa, mis tagab erialakabinettide valmisoleku õppetööks.

Kooli õppekava ja üldtööplaan arutatakse enne õppeperioodi algust meeskonnas läbi. Õppetooli ainetes planeeritakse kooliaasta ja kooliastme kaupa ainetevaheline integratsioon ja õppe diferentseerimise põhimõtted. Toimub jooksev ainekavade kaasajastamine.

Tunnivälised tegevused ja kooliüritused õppetooli ainetes korraldatakse koostöös kooli arendusmeeskonnaga.

Õppetoolide juhid:

• Matemaatika õppetooli juhib Leelo Everst
• Loodusainete õppetooli juhib Siivi Holmberg
• Humanitaarainete õppetooli juhib Hurmi Väljamäe
• Sotsiaalainete ja muusika õppetooli juhivad Marge Kannel ja Kadi Härma
• Võõrkeelte õppetooli juhivad Anneli Vallaste ja Piret Hunt
• Liikumisõpetuse õppetooli juhib Tauno Hausenberg
• Oskusainete õppetooli juhib Eve Hint
• 1. klasside õppetooli juhib Liisi Viigisalu
• 2. klasside õppetooli juhib Irma Erendi
• 3. klasside õppetooli juhib Mirjam Pärtel
• 4. klasside õppetooli juhib Pilvi Kula
• 5. klasside õppetooli juhib Marge Laur
• Pargimaja oskusainete õppetooli juhib Helen Tuga

Meie esmaseks ülesandeks on ühtse ja sõbraliku klassikollektiivi loomine. Peame oluliseks arvestada iga õpilase individuaalsust.

Õpilased osalevad „Kiusamisest vabaks” programmis.

Oma töös kasutame lisaks tavapärastele õppemeetoditele Hea Alguse õpetuse elemente – hommikuringi, keskustepäeva, üld- ja aktiivõpet.

Loodushoiu väärtustamiseks kasutame õuesõpet ja osaleme loodusprojektides. Teeme koostööd LOHE looduskooliga.

Õppetöö rikastamiseks organiseerime õppekäike, kino- ja teatrikülastusi  ning  korraldame erinevaid ühisüritusi,  väärtustame ja hoiame kooli traditsioone.

Soovime, et õppimise ja õpetamise koosmõju tulemusena kujuneks isiksus, kellel on tahe ennast arendada ja õppida, võime analüüsida iseennast, suhestada end ümbritsevasse tegevuskeskkonda ja tunnetada eetilis-kultuurilisi põhiväärtusi.

Kolmandate klasside õppetooli kuulub 8 sõbralikku, koostööd väärtustavat klassiõpetajat.

Meie esmaseks ülesandeks on ühtse ja sõbraliku klassikollektiivi loomine. Peame oluliseks arvestada iga õpilase individuaalsust.

Õpilased osalevad „Kiusamisest vabaks” programmis.

Oma töös kasutame lisaks tavapärastele õppemeetoditele Hea Alguse õpetuse elemente – hommikuringi, üld- ja aktiivõpet.

Loodushoiu väärtustamiseks kasutame õuesõpet ja osaleme loodusprojektides. Teeme koostööd LOHE looduskooliga.

Õppetöö rikastamiseks organiseerime õppekäike, kino- ja teatrikülastusi ning korraldame erinevaid ühisüritusi, väärtustame ja hoiame kooli traditsioone.

Soovime, et õppimise ja õpetamise koosmõju tulemusena kujuneks isiksus, kellel on tahe ennast arendada ja õppida, võime analüüsida iseennast, suhestada end ümbritsevasse tegevuskeskkonda ja tunnetada eetilis-kultuurilisi põhiväärtusi.

Neljandate klasside õppetooli kuulub 8 sõbralikku, koostööd väärtustavat klassiõpetajat.

Meie õppetooli kuulub 10 sõbralikku, koostööd väärtustavat klassiõpetajat, kes armastavad ka ise õppida. Meile meeldib tööd teha sõbralikus ja teadmishimulises klassis. Peame oluliseks iga lapse individuaalsust. 

Õppetöö rikastamiseks organiseerime õppekäike, teatri-ja kinokülastusi ning korraldame erinevaid ühisüritusi, väärtustame ja hoiame traditsioone.

2024. aasta sügisest loodi Keila Kooli pargimajja uus õppetool, kus oma jõud on ühendanud ideede ja entusiasmiga kaks eriilmelist, kuid samas ühiseid jooni omavat ainevaldkonda – muusika ja liikumine. Toome oma energiliste õpetajatega särtsu laste igapäevaellu ning rikastame nende tundemaailma läbi muusikaliste ja kehaliste tegevustega. Oma töös arendame laste eneseväljenduse- ja koostööoskust. 2025. aastast liideti õppetooliga ka pargimaja töö- ja tehnoloogiaõpetus.

Loodusainete õppetool korraldab õpetamist

• bioloogias;
• füüsikas;
• geograafias;
• keemias;
• loodusõpetuses jt.

Humanitaarainete õppetool korraldab õppimist ja õpetamist eesti keeles ja kirjanduses (6. –12. klass) ning gümnaasiumi valikkursustes „Draama ja teater“, „Kirjandus ja film“, „Filmi tegemine“, „Draamaõpe“.

Põhikoolis ja gümnaasiumis õpetatakse eesti keelt ning kirjandust diferentseeritult süva- ja põhirühmades.

Eesti keel ja kirjandus

“Keel on see, mis üht rahvast rahvaks teeb.”
Carl Robert Jakobson

Maailm tuleb meieni sõna kaudu. Õppimisel saab kõik alguse lugemisoskusest. Tänu tekstide lugemisele ja analüüsimisele suudab inimene arendada loomingulist mõtlemist, mis toetab uute avastuste ja hüpoteeside märkamist, ja kriitilist mõtlemist, mis  hindab põhjenduste ja tõestuste paikapidavust.

Eesti keele ja kirjanduse tundides pannakse alus õpilaste arengusuutlikkusele. Neis ainetundides arendatakse tekstide vahendusel põhioskusi, mis toetavad teiste õppeainete õppimist. Eesti keele roll emakeelena on määrav mõtlemisoskuste kujundamisel.  Eesti kultuuriloo jätkumise üks oluline alus on emakeeles mõtlemine.

Keila Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajad soovitavad õpilastele kasulikke allikaid.

Testid

• Keeletestid EKI koduleheküljel: https://keeleabi.eki.ee/?leht=11  

Sõnaraamatud, õigekirjareeglid, keelenõu

• https://eki.ee/

• https://keeleabi.eki.ee/viki/

• http://keeleabi.eki.ee/

• https://sonaveeb.ee

Eksamimaterjalid

• 9. klassi lõpueksamite materjalid:  https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/pohikooli-lopueksamid

• 12. klassi riigieksamite materjalid: https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid

Tasuta e-raamatud

• https://raamat.stuudium.com/
• https://www.luts.ee/et/e-raamatud
• https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid?id=14302

Filmid ja saated

• https://jupiter.err.ee/video

Sotsiaalainete ja muusika õppetool

„Kultuuri ei ole võimalik üle võtta. Võõrsilt võib ainult ergutust saada, aga rahvas peab oma kultuuri ise looma.“

/A. H. Tammsaare/

Sotsiaalained on toeks õpilase kujunemisel inimeseks ja kodanikuks, kes mõistab ühiskonnas ning inimsuhetes toimuvaid protsesse, suhestub iseenda, teiste inimeste ja oma riigiga. Õppides ajalugu, inimese- ja ühiskonnaõpetust arendab noor enese-, ühiskonna-, ajaloo- ja kultuuriteadlikkust, kriitilist mõtlemist, õpib tegema asjakohaseid valikuid ning mõistma sündmuste omavahelisi seoseid ja tagajärgi.

Ajalugu on meis ja meie ümber,
see elab tänaval, loosungil, sõnumis süngel.
See peitub sümbolis, kirikus, kivis,
kui kuuled raadiot või vaatad uudistesaadet hilist.

Ajalugu ei ole vaid tolmune raamat,
see elab – ja hingab – ka tänases ajas.
Ta on meis, meie mõtetes, sõnades,
ta on igas päevas – ja möödunud õhtutes.

Me õpime minevikku mõistma ja nägema,
ajastute vaimu ja muresid tajuma.
Kuidas kõik muutub ja samas jääb —
kui ajalugu seob meid eilsega sääl.

Minevik ei ole pelgalt mälestus,
vaid teeviit, mis aitab meil mõista tulemust.
Iga õpitud ajastu ja mõtteviis,
annab meile teadmise: mis oli, miks – ja mis edasi viib.

Ajalooõpetus ei ole ainult faktide rida,
vaid kutse mõelda, mõista, näha.
See aitab suhestuda – endasse ja maailma,
ja tunda: ka mina kuulun sellesse ahelasse.

Ajalooõpe äratab huvi ja teadmist,
õpetab märkama mustreid ja headust.

/Pille-Riin Noor ja AI/

Muusika

Keila Koolis on suurepärased võimalused muusikaga tegelda ja sellest rõõmu tunda. Muusikatundides lauldakse, mängitakse pille, luuakse ja kuulatakse muusikat ning arendatakse seeläbi muusikalist kirjaoskust. Silmaringi ja õppekeskkonna laiendamise huvides külastatakse kontserte ja muusikaüritusi nii koolis kui väljaspool kooli. Tegevuse eesmärgiks on tekitada huvi muusikakunsti vastu, toetada elukestva muusikaharrastuse teket ning kujundada muusikalist maitset ja sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid. Lisaks muusikatundidele saab laulda mudilaskooris, lastekooris, poistesegakooris ja noortekooris ning solistina.

Vaid muusika meid võluväega köidab, toob meelerahu, muremõtted võidab.

(W. Congreve)

Võõrkeelte õppetool korraldab õppimist ja õpetamist

• inglise keeles;
• saksa keeles;
• vene keeles;
• ja hispaania keeles.

Meie moto:  LIIKUMINE LIIGUTAB!

Telefon: 6755745

Oskusainete õppetooli ülesanne on läbi viia õppetööd

• käsitöös ja kodunduses;
• tehnoloogiaõpetuses;
• kunstiõpetuses;
• inseneerias

Oskusainetes ühendame teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega. Õpime tundma erinevaid materjale ja tehnikaid, et suudaksime neid teadlikult kasutada. Erinevate esemete loomine ja disainimine käsitöös ja tehnoloogias on tihedalt seotud kunstiga.

Käsitöös valmistame tarbe- ja iluesemeid käsitsi või masinatega, kasutades traditsioonilisi ja ka uusi töövõtteid. Klassikalised käsitöö liigid on silmuskudumine, õmblemine, heegeldamine ja tikkimine. Lisaks õpime viltimist, materjalide taaskasutust, tekstiili disainimist ja teisi käsitöötehnikaid.

Tehnoloogiaõpetus on traditsiooniliselt puidu ja metalli töötlemine. Õpitakse käsitlema erinevaid käsitööriistu ja elektrilisi masinaid. Õpilased saavad esmased teadmised puurimisest, saagimisest, lihvimisest, treimisest, keevitamisest ja teistest töövõtetest.

Kodunduses käsitleme teemasid nagu tervisliku toitumise alused, lisaained toidus, toiduohutus, hügieen, etikett jne.  Tundides õpime toiduainete töötlemist, valmistama lihtsamaid ja keerukamaid toite, tutvume erinevate rahvusköökidega.

Inseneeria tundides arendame õpilaste algoritmilist ja disainmõtlemist. Peamiselt keskendume 3D modelleerimisele, kus tuleb digitaalsete vahenditega joonestada või kunsti luua. Arvutis disainitud asjad saame 3D printeriga välja printida või CNC pingiga puidust välja freesida. Algoritmilist mõtlemist harjutame robotitega, neid erinevaid ülesandeid lahendama pannes.

Kunstitunnis õpime väärtustama kunstipärandit ja kaasaegset kunsti. Harjutame joonestamist ja perspektiivi. Oluline on loomingulisus, oskus luua oma kätega ilu ja harmooniat ning omanäolisust meie ümber. Kunsti õppimine annab ideid põnevaks eneseväljenduseks nii iseenda isiksusliku stiili kujundamisel kui perele hubase kodu loomisel ja ükskõik millisel erialal töötades.