Vastuvõtt 10. klassi 2024. aastal

Sisseastumisel arvestatakse

  • 9. klassi esimese kolme veerandi/ kahe trimestri kõigi hinnete keskmist (sh hoolsuse- ja käitumise hinnet);
  • sisseastumistesti (eesti keeles, matemaatikas, inglise keeles, loodusainetes) tulemusi;
  • vestluse tulemust.

Eelnimetatust moodustub pingerida, mille alusel komplekteeritakse 10. klass.

Sisseastumistest toimub LAUPÄEVAL, 6. aprillil algusega kell 10.00 Keila Koolis (aadressiga Ehitajate tee 1). Teiste koolide õpilastel tuleb sisseastumistestile kaasa võtta 9. klassi tunnistus.

Keila Kooli sisseastumistestid toimuvad ühiskatsetena teiste Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumitega. 

Keila Kooli sisseastumiseks (sh sisseastumistestile) tuleb ennast registreerida (hiljemalt reedeks, 8. märtsiks kella 13.00ks) SIIT (https://forms.gle/QYzZhoVQUCD5k1ZL9)

Keila Kooliga sama sisseastumistesti kasutavad riigigümnaasiumid. 

Abiks 10. klassi sisseastumistestiks

Sisseastumistest sisaldab eesti keele, inglise keele, loodusainete ja matemaatika õppeainete ülesandeid põhikooli õppekava ulatuses.

Eesti keel

Eesti keele testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest, eesti keele ainekavast ning õpitulemustest.
Oodatavate õpitulemustena kandidaat:

  • kasutab korrektselt ja õiges tähenduses oma- ja võõrsõnu,
  • valdab algustähe õigekirja,
  • kirjutab sõnad korrektselt kokku või lahku,
  • kirjavahemärgistab teksti korrektselt ja
  • vastab tekstile tuginedes küsimustele ja/või loob sidusat teksti.

Inglise keel

Inglise keele test on koostatud Cambridge’i B2 First eksami lugemise ja keelestruktuuride ülesannete näitel ning võib sisaldada järgmist tüüpi ülesandeid:

  • valikvastused teksti kohta,
  • lõikude või lausete teksti paigutamine,
  • loetud tekstilõikude ning vastusevariantide sobitamine,
  • lünktekst valikvastustega ja lünktekst valikvastusteta,
  • lauseosa ümbersõnastamine etteantud sõna kasutades,
  • sõnamoodustusülesanne.

Vaata ka Cambridge’i näidistesti.

Loodusained

Loodusainete testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia pädevustest. Oluline on loodusteaduste peamiste mõistete tundmine ning oskus lahendada põhikoolis õpitud ülesandeid füüsikast, keemiast, bioloogiast ja geograafiast. Loodusainete testi ülesannete lahendamine eeldab loodusainete vaheliste seoste kasutamist.
Testi küsimused eeldavad lühivastuseid (valikvastus, sümbol, skeemile märkimine jms).
Näiteülesanded ei lange vormiliselt kokku testi ülesannetega, kuid vastavad vajalikele oskustele.
Oodatavate õpitulemustena valdab kandidaat järgmisi teemasid:
Üldiselt:

  • kasutab erinevaid diagramme, kaarte, pilte ja andmetabeleid, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada esitatud teavet;
  • tunneb põhilisi aja, massi, pikkuse, pindala, ruumala ja aine hulga ühikuid (h, s, min, g, kg, t, m, km, mm, cm, dm, m2, cm2, cm3, dm3, m3, ml, l, mol, kmol,), teeb vajalikke ühikute teisendusi ning mõistab nende füüsikaliste suuruste omavahelisi seoseid (nt kiiruse ja tiheduse valemid);

Geograafia:
• määrab geograafilisi koordinaate;
• kasutab geograafia põhisõnavara (seniit, pööri- ja polaarjooned, pinnavormid, kliimavöötmed, loodusvööndid, rahvastiku näitajad);
• tunneb peamisi geograafilisi objekte (mandrid, maailmajaod, riigid, ookeanid ja mered, poolsaared ja mäestikud, jõed ja järved);

Keemia:
• seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;
• eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist ning oskab määrata elementide oksüdatsiooniastme väärtust;
• tunneb valemi järgi oksiide, happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning oskab neid nimetada ja nimetuse järgi valemeid koostada;
• mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu) ja koostab reaktsioonide võrrandid (lihtaine + O2, hape + metall, hape + alus)
• lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid);
• järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust;

Füüsika:
• nimetab aatomi, aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni ja neutroni olulisi tunnuseid;
• selgitab rõhu (p=F/S) tähendust;
• tunneb ära põhilised füüsikas kasutatavad mõõteriistad (joonlaud, kaal, mõõtesilinder, kell, ampermeeter, voltmeeter, termomeeter, dünamomeeter), mida nendega mõõdetakse ja oskab lugeda skaalat;
• teab seose F=mg tähendust ja kasutab seost probleeme lahendades;
• teab, selgitab ja kasutab Ohmi seadust I=U/R;
• selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise;
• teab mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng olulisi tunnuseid;
• selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad;

Bioloogia:
• teab ja oskab võrrelda loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite tunnuseid ning viiruste ehituslikku eripära (rakuline ehitus) ja nende organismide tähtsust looduses ning inimtegevuses;
• analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
• analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;
• teab, kuidas levivad ja kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;
• selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning oskab tuua näiteid; teab parasiitluse ja sümbioosi osa looduses;
 seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;
• selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis;
• selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist.

Näidisülesanded

Matemaatika

Matemaatika testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest, matemaatika ainekavast ning õpitulemustest.
Oodatavate õpitulemustena valdab kandidaat järgmisi teemasid:
• algebraliste avaldiste lihtsustamine,
• peast ja kirjalikult arvutamine kümnend- ja harilike murdudega,
• protsendi mõiste tundmine ja selle kasutamine ülesannete lahendamisel,
• lineaar- ja ruutvõrrandite lahendamine,
• tekstülesanded,
• funktsioonid (pöördvõrdeline seos, lineaar- ja ruutfunktsioon) ja nende graafikute joonestamine,
• geomeetria (kolmnurga, nelinurga ja ringi ümbermõõdu ning pindala arvutamine, hulknurkade sarnasuse tundmine, kujundite peamised omadused ja oskus kasutada vastavaid teadmisi ülesannete lahendamisel) ja
• Pythagorase ja Thalese teoreemide tundmine ning nende rakendamine.

Näiteülesanded näitavad ära sisseastumistesti ülesannete raskusastme, kuid ei taga, et analoogsed ülesanded esinevad ka sisseastumistestis.

Näidisülesanded

Translate »