ÕPPEINFO
Keila Kool rakendab 1. ja 2. klassis sõnalist hindamist. Sõnalist hinnangut kasutame seetõttu, et sel puhul kaob lapsel hirm halva hinde ees, see õpetab last ennast märkama ja analüüsima. Hinnang annab objektiivse ülevaate lapse arengust ja suunab konkreetsele puudujäägile teadmiste oskuste omandamisel.
Sõnalist hindamist kasutatakse nii protsessis kui ka kokkuvõtva hindamisena.
Protsessi hindamisel kasutatakse
– pidevat suulist tagasisidet õpilase tööle õppetunnis (julgustamine, tunnustus, suunamine)
– kirjalike tööde puhul kirjalikku tagasisidet (lühike kokkuvõte – mis on hästi, milles vead)
– tagasisidet lühikese etapi läbimisel (teema kokkuvõte, nädala kokkuvõte)
Sõnalisel hindamisel rakendatakse ka õpilasi:
– enesehinnang
– kaasõpilaste tööle hinnangu andmine
Kokkuvõttev hinnang (trimestri hinnang) koostatakse eelnevalt kokkulepitud õpitulemuste põhjal ja see sisaldab
– saavutatud taseme kirjeldust
– õpilase arengut töö käigus antud perioodil
– soovitusi edaspidiseks
Kokkuvõtva hinnangu puhul kasutatakse ka õpilaste enesehinnangut ja lapsevanemate tagasisidet küsitluslehtede abil.
3. klassis antakse lisaks numbrilistele hinnetele samuti sõnalist tagasisidet õppeprotsessi käigus. Kokkuvõtvate hinnete puhul lisatakse sõnaline tagasiside vähemalt üks kord õppeaastas.
1. klassis vajalikud koolitarbed
– Vihikud – 16-jooneline, abijoontega ja suurte ruutudega vihik (tavalise formaadiga, joonitud)
– Ümbrispaberid või kilekaaned vihikutele, töövihikutele, õpikutele
– Harilikud pliiatsid – HB või 2H=4 märgistusega soovituslikult kolmetahulised pliiatsid (koolis peab kaasas olema mitu teritatud pliiatsit)
– Värvipliiatsid – 12 tükki HB kõvadusega
– Viltpliiatsid – 6 tk
– Õlipastellid
– Joonlaud – 20 cm (kõvast materjalist)
– Kustutuskumm
– Topsiga pliiatsiteritaja
– Joonistuspaber – A-3 ja A-4 plokk
– Guašid (vähemalt 6 põhivärvi), vesivärvid
– Pintslid – lapiku otsaga ja terava otsaga (mõlemat 3 erinevat suurust)
– Kaanega veetops
– Käärid – lõikavad paberit ja tekstiili
– Liimipulk
– Värvilised paberid – A-4 lahtised lehed, mõlemalt poolt värvilised
– Plastiliin
– Kunstitundides lauakatteks vanad ajalehed
– Mapp töölehtede hoidmiseks, ülekäiva kummiga
– Koolikott – soovitavalt tugevdatud seljaosaga
– Vahetusjalatsid – kerged kingad või sandaalid, mille tallad ei jäta tumedaid triipe. Sisejalatsitena me ei kasuta koolis spordijalatseid.
– Spordijalanõud – ketsid, tennised, botased (tald ei oleks libe)
– Pikk ja lühike spordidress. Dress ei ole igapäevane kooliriietus
– Pidulik riietus – valge pluus, tume seelik või püksid, võimalusel koolivorm
– Helkur
– Käterätikupaber
– Õpilaspäevik – kool kingib igale õpilasele
1. klass
S. Väljal “Jussikese seitse sõpra”
E. Raud ,,Sipsik”, „Peep ja sõnad”
S. Maršak ,,Kaksteist kuud”
F. Kotta ,,Tublid loomad”
A. Pervik ,,Kollane autopõrnikas”
T. Egner ,,Sööbik ja Pisik”
E. Valter ,,Kassike ja Kakuke”
A. Vallik ,,Pints ja Tutsik”
K. Reimus ,,Mardi päris oma auto”, ,,Mardi auto ja paskaagid”
A. Pervik ,,Paula lood”
A. Preisen ,,Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni”
E. Janikovsky „Kui ma oleksin suur”
J. Kunder „Suur Peeter ja Väike Peeter”
E. Niit „Tõmblukuga kass”, „Suur maalritöö”, „Krõlliraamat”, „Triinu ja
Taavi jutud”
A. Kitzberg „Piibelehe neitsi”
H. C. Andersen „Pöial-Liisi”
vennad Grimmid „Lumeeit”, „Hunt ja seitse kitsetalle”, „Magus puder”
J. Vaiksoo – Onu Heino erinevad lood.
2. klass
A. Jacobson, S. Olsson „Sune”, „Sune läheb teise klassi”
E. Janokovsky „Minuga juhtub alati midagi”
A. Kivirähk „Kaelkirjak”, „Kaka ja kevad”, „Kartulisalat ja karneval”,
„Sirli, Siim ja saladused”
M. Lindberg „Ellen, Milda ja Pavarotti”
A. Lindgren „Lärmisepa tänava Lota”, „Kaisa”, „Bullerby lapsed”
E. Niit „Onu Ööbiku ööpäev”, „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood”
A. Pervik „Tirilinna lood” , „Draakonid võõrsil”, „Ühes väikses veidras
linnas”, „Mammutilaps ajab tuult taga”, „Kollane autopõrnikas sõidab
ringi”, „Presidendi lood”, erinevad Paula lood
E. Raud „Karu maja”, „Kukest ja kurest, konnast ja karust” „Sipsikute
juturaamat”
T. Parvela „Ella ja sõbrad”
H. Rand „Kollased koolilood”
J. Rannap „Nublu”, „Lühikesed lood”
P. Raud „Tobias ja teine B”
I. Tomusk „Tere, Volli!”
J. Vaiksoo „Neli hommikut ja üks õhtu”, „Lumemöll”
K. Vainola „Ville”, „Kelli hakkab piraadiks”
H. Vilep „Vaikuse hääled”
Vendade Grimmide erinevad muinasjutud lapse enda valikul
Trull ,,Lõbusad luuletused”
L. Tungal ,,Lepatriinu faksiga”, ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi”, ,,Kama üks ja kama kaks”
J. Kaplinski ,,Jalgrataste talveuni”
L. Tungal, K.L Järve ,,Pururikas laps”
3. klass
Igal õppeperioodil on oma teema. Raamatut ei pea valima sellest nimekirjast, aga see peab vastama perioodi teemale.
1. perioodil lugu lastest
A. Lindgren “Bullerby lapsed”
L. Tungal “Kristiina, see keskmine”
K. Piiper “Salapaha”
A. Saar “Kuidas meil asjad käivad”
E. Kästner “Veel üks Lotte” jne
2. perioodil raamat vanaema-vanaisa (ema-isa, vanema õe-venna) lapsepõlvest
A. A. Milne „Karupoeg Puhh”
E. Raud „Naksitrallid”
J. Rannap „Agu Sihvka annab aru”
V. Čtvrtek „Rumcajs”
A. Lindgren „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses” jne
3. perioodil raamat loomadest
J. Rannap “Maari suvi”
J. Rannap “Tuukerkoer Torru”
G. Knuttson “Pelle Tömpsaba seiklused”
J. Rannap “Alfa+Romeo”
E. van de Vendel “Koer nimega Sam”
J. Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing” jne
4. perioodil kriminaaljutt
Mika Keräneni Rampsu-sari
Ilmar Tomuski Kribu ja Krabu sari
Reeli Reinaus „Detektiiv Triibik loomaaias”, „Pärdik Päär ja
hauaröövlid”
Astrid Lindgren “Kalle Blomkvist”
Jennifer Grey Pööningukass Atticuse-sari
Christien Bienieki Ülemnuuskur Osvaldi-sari jne
5. perioodil raamat nõidadest, võluritest, kummitustest, muust üleloomulikust, õudusjutt
Roald Dahl „Nõiad”, „Suur sõbralik hiiglane”, „Võlusõrm” jne
David Walliams „Hirmus õudne hambaarst”, „Rotiburger”, „Härra hais”, „Jube tädi”
Aino Pervik “Kunksmoor”
Kristiina Kass “Nõianeiu Nöbinina”
A. M. G. Schmidt “Viplala lood”
Grigory Oster “Õuduste kool”
Martin Widmarki Nelly Rappi sari,
J. K. Rowlingi Harry Potteri sari jne
Peale raamatu lugemist täidab õpilane lugemispäeviku. Ta kirjutab sinna: raamatu pealkirja, autori, tähtsamad tegelased, kokkuvõtte ja enda arvamuse raamatust. Raamatu vastamiseks esitab õpilane vähemalt nädal enne vaheaega täidetud lugemispäeviku ja jutustab raamatust.
Diferentseeritud õpe matemaatikas ja eesti keeles
2011/2012 õppeaastast on 7., 8. ja 9. klasside õpilastel võimalus õppida eesti keelt ja matemaatikat diferentseeritult kahes tasemerühmas: süvarühmas ja põhirühmas.
Õpetamise eesmärgid:
- õpimotivatsiooni tõstmine;
- pakkuda võimekamatele õpilastele õpikeskkonda, mis tagab nende ainealase edukuse;
- järgmiseks kooliastmeks ettevalmistamine;
- kooli esindamine ainealastel olümpiaadidel ja üritustel.
Rühmadesse jagunemine toimub järgmiselt:
- õpilased jaotatakse rühmadesse eesti keele/matemaatika hinnete ning aineõpetaja ettepaneku alusel. Vajadusel toimuvad vestlused õpilase ja lapsevanemaga;
- alates 2019/2020. õppeaastast toimub 6.klassi lõpus tasemetöö lihtsustamaks tasemerühmade valikut;
- kui õpilane alustab õpinguid Keila Koolis õppeaasta keskel, siis hiljemalt esimese õppenädala jooksul teeb ta testid matemaatikas ja eesti keeles.
Süvarühm moodustub kahe või kolme paralleelklassi baasil.
Süvarühmas ja põhirühmas läbitakse kõik riiklikus õppekavas ettenähtud teemad.
Põhirühmas läbitakse teemad aeglasemas tempos, põhirõhk on teadmiste kinnistamisel.
Süvarühmas läbitakse kohustuslikud teemad kiiremini ja käsitletakse lisateemasid. Oluline osa on iseseisval tööl, rühmatööl ja loovusel.
TAVAKLASSID
Tavaklassides õpivad õpilased riikliku õppekava alusel. Esimeses kooliastmes üldõpetuse tundides lõimitakse erinevate õppeainete teemasid.
TAVAKLASSID TANTSUSUUNITLUSEGA
Tantsuklassis õpivad õpilased riikliku õppekava alusel. Esimeses kooliastmes üldõpetuse tunni asemel on neil tantsutund. Tunniplaanis ettenähtud tundidele on veel üks ringitund (tants) nädalas lisaks. Ka 4. klassis on tantsutund lisaks, 5. klassis on tantsutund ringitunnina.
Tantsusuunitlusega klassi võetakse õpilasi tantsukatsete alusel.
TAVAKLASSID MUUSIKASUUNITLUSEGA
Muusikaklassis õpivad õpilased riikliku õppekava alusel. Esimeses kooliastmes üldõpetuse tunni asemel on neil muusikatund. Tunniplaanis ettenähtud tundidele on veel üks ringitund (muusika) ning koorilaul nädalas lisaks. Ka teises kooliastmes on muusikaõpetust rohkem võrreldes teiste klassidega.
Muusikasuunitlusega klassi võetakse õpilasi muusikaliste katsete alusel.
TÕHUSTATUD TOEGA ÕPILASTE KLASSID
Tõhustatud toega õpilaste klassides õpivad õpilased riikliku õppekava alusel. Antud klassi maksimaalne suurus on 12 õpilast. Õpetajateks on enamasti spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetajad, kes kasutavad õpetades erimetoodikaid. Õpetajaid ja õpilasi toetavad ja abistavad eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid. Lisaks saavad selle klassi õpilased vastavalt vajadusele logopeedilist abi.
ERITOEGA ÕPILASTE KLASSID
Eritoega õpilaste klassis õpivad õpilased riikliku õppekava alusel. Antud klassi maksimaalne suurus on 6 õpilast. Õpetajateks on enamasti spetsiaalse ettevalmistuse saanud õpetajad, kes kasutavad õpetades erimetoodikaid. Õpetajaid ja õpilasi toetavad ja abistavad eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid. Lisaks saavad selle klassi õpilased vastavalt vajadusele logopeedilist abi.