Ajalugu
Kool on omamoodi maailmamudel, mis ühendab endas paljusid väiksemaid maailmu. Ta ise on aga osa ühest hoopiski suuremast maailmast, mille järjepidevus algab aastasadade tagant.
Keila koolihariduse lugu algas aastast 1691. On teada, et esimene Keila köster-koolmeister oli Elias Packel, kelle käe all õppisid lapsed lugemist, katekismust ja kirikulaule. Segased ajad ja suured sõjad ei möödunud jälgi jätmata ka Keila kooliloost.
Uue hingamise tõi rahvuslik ärkamisaeg, mil Väljaotsa talus hakkas Kustas Ampeli juhtimisel toimuma õppetöö. 1867. aastat loetaksegi Keila järjepideva hariduse andmise alguseks. Esialgu oli koolis kaheksa õpilast, seitse poissi ja üks tüdruk. Koolis käidi kaks päeva nädalas ja kool oli 2-klassiline.
Kui Põhjasõda tõi hariduse andmisse segaseid aegu, siis Vabadussõja järel lõi Keila hariduselu õitsema. 1930.aastal ehitati linnarahva rahadega uus koolimaja Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks. Rehielamus kasvanud maalapsele oli uus koolimaja eriliseks imetlusobjektiks, muinasjutulossiks. Õpilasi oli sel ajal 220 ja kool oli 6-klassiline.
1944. aastal, II maailmasõja ajal, lisandus seitsmes klass ning kool muutus mittetäielikuks keskkooliks. Mõned Keila 7-klassilise Kooli vilistlased on tänagi meie seas ning mäletavad tema lugu.
1954. aastal hakati Keilas andma keskharidust. Aastate jooksul on kool kandnud erinevaid nimesid: Keila Keskkool, Keila I Keskkool, Keila Gümnaasium ja Keila Kool. Õppeasutus on töötanud erinevates majades, koosseisudes ja õppevormides, kuid sisu ja eesmärk on püsinud muutumatuna – anda võimetekohast haridust igale lapsele.
Täna õpib Keila Koolis üle 1600 õpilase ja kool on 12-klassiline.
Igal kevadel annab kool maailmale midagi juurde ja sügisel saab midagi tagasi. Algab uus ringkäik, mis on eelmisega sarnane, ent ometi kordumatu.
Valitud fakte Keila kooliloost
Haridusalane tegevus Keilas ulatub 17.sajandisse. Huvitav on teada, et 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Keila kihelkond haridusküsimustes äratust naabritelt. Nimelt oli 17. sajandi lõpus eriti arenenud koolikorraldus Risti ja Harju-Madise kihelkondades, kust pärines 17. sajandi tuntud koolitegelane ja esimese eestikeelse õpetajate seminari asutaja B.G.Forselius.
Esimene arvestatav fakt haridustegevusest Keilas on kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1659-1692) sisseseatud korrapärane eestikeelne leeriõpetus ning selleks otstarbeks koostatud vaimuliku sisuga õpperaamat.
1694.a kohaliku koguduse visiteerimisel märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691-1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina Elias Packel. Mitmetes ürikutes antud vihjete põhjal pidi toimuma sel ajal ka koolitöö. Põhiliselt omandati lugemisoskust, õpiti katekismust ja kirikulaule. 1725.a lokaalvisitatsioon näitas, et 2728-st Keila kihelkonna elanikust oskas lugeda kooli ja koduõpetuse abiga 478 noorukit ja täiskasvanut ning nendest 307 oli lugemise täiesti selgeks saanud.
Pikemat aega oli probleemiks koolihoone puudumine. 1724.a ehitati see pastoraadi juurde. 18. sajandi kohta tervikuna ei ole teada, et Keilas oleks kooliolude korraldamiseks rohkem midagi ette võetud. Lugemisoskus arenes põhiliselt koduõppe teel. Mõningat juhendamist anti noortele nn. leerikoolis, kus õpiti usuõpetustja kirikulaule, koos sellega ka pisut lugemist.
1820.a palgati Keila pastori Otto Reinhold Holtzi poolt kaks rändavat lugemisõpetajat, kes kihelkonda pidi liikudes õpetasid lugemisoskust ja piiblilugu.
19. sajandi teisel poolel, rahvuslikul ärkamisajal, süvenes ühiskonnas arusaamine hariduse vajalikkusest. Keila kihelkonnas jõuti konkreetsete tulemusteni 70ndail aastail, mil rajati Keilast 3 km eemal asuvasse Väljaotsa tallu kool. Praeguste andmete põhjal on korrapärase õppetöö alguseks 1867.a, mil Väljaotsa talus Kustas Ampeli juhtimisel toimus õppetöö. Esimesed andmed õpilaste kohta on 1871. aastal. Tol ajal õppis koolis 7 poissi ja 1 tüdruk. Esialgu käidi koolis 2 päeva nädalas. Alates 1872.a õpiti koolis kolmel nädalapäeval. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, 1879-1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Avaramate õpitingimuste huvides koliti 1986.a Kruusiaugule, kus kool töötas kuni 1918. aastani. Esimene õpetaja Kruusiaugul oli Kustas Väljamäe. Kruusiaugu kool oli 3-klassiline. Seal õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist, piiblilugu ja katekismust. Koolitöö toimus igal tööpäeval.
1907-1911 avati Keilas Keila Rahvaharidusseltsi Kool erakoolina, mis oli alguses 2-klassiline, 1908.a 3-klassiline. Eestikeelse erakoolina oli see tsaarivõimudele vastuvõtmatu ja suleti.
1912.a alustas tööd Keilas 3-klassiline kool nimega Keilaskoje Pravitelstvennoje Utšilištše, mis töötas venekeelsena 1917. aastani.
1918.a kandis kool Keila Kõrgema Rahvakooli nime ja muutus eestikeelseks. Keilasse toodi Kruusiaugu õpilased. 1918-1919.a juhatas kooli Hans Laagus, 1919-1920 August Käomägi. 1919.a muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks 139 õpilase ja 5 õpetajaga.
1920-1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem (Brehm). Neil aastail kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid (Valingu, Kumna ja Tuula)
Suurim probleem esimesel töökümnendil oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930.a Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks. Keila 6-klassilises Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist.
1927-1941.a töötas tütarlastele täiendusklass algkooli juures. 1929-1947.a oli Keila mõisas põllutöökool poistele.
1940.a okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt ja Keila 6-klassiline Algkool muudeti mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainetest jäeti välja usuõpetus, lisati juurde vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides.
1941-1944.a Saksa okupatsiooni ajal jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed.
1944.a alates oli Eesti taas nõukogude võimu all. Kool muutus 7-klassiliseks, õppeprogrammid ja -ained kohandati vastavalt võimu nõuetele.
Seoses vene kooli loomisega Keilasse ja selle paigutamisega Keila kooli ruumidesse, hakkas 1946/47. õppeaastal kool tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses.
1944-1947.a juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947.a märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H.Venda.
1947-1954.a töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja.
1951.a liideti kooliga Keila venekeelne kool.
1954. aastast on Keila 7-klassiline Kool muudetud Keila Keskkooliks 477 õpilase ja 29 õpetajaga.
1954 – 1956.a töötas Keila Keskkooli direktorina Rudolf Oja. Direktorina töötades andis ta koolis laulmise tunde ja oli muusikatöö hingeks majas.
1959 – 1961.a töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Lahendada tuli eelkõige suur ruumikitsikus ning leida kõrgharidusega õpetajate kaader. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond uue koolimaja ja õpetajatele elamu ehitada. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel.
1954 – 1978.a kuulus algkool Keila Keskkooli koosseisu.
1956/60. õppeaasta keskel avati uus koolimaja. Rõõm oli suur soodsate, avarate õpitingimuste tekkimise üle.
1959.a anti välja esimene Keila õpilasalmanahh “Sõnasepad”.
1960/61. õppeaastal hakkasid abituriendid esimeste klasside õpilasi esimesel koolipäeval vastu võtma. Koolikord oli karm: õpilased ei tohtinud tukkasid soenguna ette lõigata, keelatud olid siidsukad ja ehted.
1961.a veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt.
1961- 1984.a (pensionini) töötas Keila Keskkooli direktorina Endel Kukner.
1963.a hakati rajama kabinetsüsteemi.
1963.a hakkas Keila Keskkool andma ka kutseõpetust. Kooli taotlusel klassivälise töö korras oli võimalik saada amatöörautojuhi ja kuduja-ketraja kutse. 1969/70. õppeaastal muudeti autoõpetus tootmisõpetuse üheks haruks ja selle tulemusena said autoõpetuse klassi lõpetanud esialgu amatööri, hiljem III liigi autojuhi kutse.
1964.a rajati Keila Muusikakool.
1964/65. õppeaastal oli õpilasi 1002. Taas hakkas tunda andma ruumikitsikus ning taotleti juurdeehitust – uut ja vana koolimaja ühendavat 4-korruselist hoonet. Juurdeehitus valmis 1967/68. õppeaastaks.
1967/68. õppeaastal jagunes Keila Keskkool kaheks kooliks: Keila 1. Keskkool (eesti õppekeelega) ja Keila 2. Keskkool (vene õppekeelega).
1968.a alustati koolitulevate 1. klassi laste katsetega, mille käigus selgitati välja logopeedilise klassi õpilased ja lapsed, keda oli vaja enne kooli tulekut õpetada. Need lapsed hakkasid käima koolis kord nädalas (korraga 2 tundi). Samal ajal, kui lastel olid tunnid, toimusid loengud ja õppused vanematele.
1968.a, 14. septembril toimus koolielus taas üks suursündmus: avati täismõõtmeline staadion.
1971.a komplekteeriti logopeed Laine Veskeri organiseerimisel kooli I ja II logopeediline klass, esimesed Harju rajoonis. Järgmistel aastatel komplekteeriti täiendavalt üks logopeediline klass aastas. Sidemed Moskva koolidega. Avati Keila 1. Keskkoolis muusikakallakuga klassid. 1976/77.õa võttis muusikakallakuga klassi õpetada Koit Kirber.
1975.a, 3.oktoobril avati Keila 1. Keskkooli uus koolimaja Põhja tänaval. Kuna kool pidi avatama juba 1. septembril, saatsid pahandatud rajoonijuhid sellele tähtsale sündmusele oma asetäitjad. Uude majja asusid vaid V – XI klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud vaatamata sellele, et kooli direktor jälgis pidevalt ehitustegevust. Kohe pärast hoone valmimist oleks pidanud alustama kapitaalremondiga. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi.
1978.a jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja V- XI klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. Niisuguse koosseisuga keskkool oli vabariigis ainulaadne. Keila Algkoolist sai vabariigi suurim algkool.
1984 – 1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg.
1988/89. õppeaastal on koolinädal viiepäevane. Veel kantakse koolivormi. Lastevanemate komitee asemel töötab volikogu, mis hiljem nimetatatakse hoolekoguks.
1990.a algasid suhted Keila 1. Keskkooli ja Hollandis asuva Leerdami Cals College’i vahel Harry Raemaekers’i algatusel. Arenevad sidemed ka Rootsi, Taani, Soome ja Saksa koolidega. Tähistatakse Keila hariduselu 300. aastapäeva.
1989/90. õppeaastal loodi humanitaarklass ja reaalklass. Riik eraldas koolile 15 arvutikomplekti “Juku” ja avati arvutiklass. Vene keele tundide arv väheneb. On uus ajalooprogramm.
1990/91. õppeaastal eksamile lubatakse kolme puudulikuga, sealhulgas võib puudulik olla ka eksamiaine. Koolivormi enam ei nõuta.
1991/92. õppeaastast alates on lõpuklassiks 12. klass.
1992.a lülitus kool õpetaja Tiina Veisalu kaudu õpilasvahetuse rahvusvahelisse programmi (keskus USA-s).
1996.a juunikuus sai kool Interneti püsiühenduse ühena esimestest vabariigi koolide seast.
1994 – 1996.a töötas kooli direktorina Kaido Prink.
1995/96. õppeaastast hakkab Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime. Luuakse uus logo ja mälestusmedal. Tähistatakse koolimaja 20. sünnipäeva. Lastevanemate volikogu asemel hakkab tööle hoolekogu.
1996 – 1998 töötas Keila Gümnaasiumi direktorina Ants Vospert.
1997.a aprillis toimusid Keila hariduspäevad. Esimesed riigieksamid. Keila kool 130-aastane.
1998 – 2001.a töötas direktorina Kaider Vardja.
1998 Kooli ajaleht “Teataja”.
1999 Uus koolilipp. Loodi mittetulundusühing – õpilasomavalitsus.
2000 Esmakordselt toimus kultuurisündmus “Oma Nägu”.
2001- 2002 kooli direktori kt Liivi Prink. Kooli 135. aastapäeva tähistamine. Vilistlaskokkkutulek. Koolis töötab 1.klass.
2002/03.õ-a alates on direktoriks Liivi Prink. Õpilasparlamendi loomine. Eestikeelne õhtuosakond gümnaasiumi juures, st korraldatakse ümber Keila Gümnaasium, Keila Vene Gümnaasium ja Keila Õhtukeskkool liites Keila Õhtukeskkooli Keila Gümnaasiumi ning Keila Vene Gümnaasiumiga, millega seoses Keila Õhtukeskkool lõpetab tegevuse 21.augustil 2002.a.
2006/07. õa alates on direktoriks Marju Käo.
2007. aasta jaanuaris kinnitati Keila Hariduse SA põhikiri ning sihtasutus asutati 1. märtsil.
2009/10. õa alates on direkotriks Gled-Airiin Saarso.
2009/10. õppeaastast tegutseb Keila Kool, omavahel liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium. Koolitusloa alusel alustas tegevust 1. septembrist 2009. Koolide liitmise otsus võeti volikogus vastu 2007. aastal.
2009/10 õppeaastast võttis Keila Hariduse SA koolipidamise üle.
2009. aastal suleti Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, õpilased asusid enamjaolt õppima Keila Koolis.
2011. aasta jaanuarist alustati õppetööd uuest koolimajast asukohaga Ehitajate tee 1. Uue koolimaja ehitamise otsus võeti vastu 2007. aastal.
2012 – 2017 on direktoriks Liivi Siim (Prink).
2017 – 2022 on direktoriks Mait Tõitoja.
2022 – 2023 on direktoriks Martin Öövel.
2024 jaanuarist alates on direktoriks Kristine Laanisto.
1978. aastal jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja V- XI klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. 2009. aastast töötab Keila Kool (omavahel liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium, varasema nimega Keila 1. Keskkool).
KRISTINE LAANISTO
Keila Kooli direktor 2024
27. mail 1987 sündis Tallinnas
2006 lõpetas Tabasalu Ühisgümnaasiumi
2007 abielu, 2 last (2007, 2008)
2013 lõpetas Tallinna Ülikooli klassiõpetaja
2008-2023 Tabasalu Kool, õpetaja, õppealajuhataja
2017 lõpetas Tallinna Ülikool, matemaatikaõpetaja eriala
2020 HTM Koolijuhtide järelkasvu programmi
MARTIN ÖÖVEL
Keila Kooli direktor 2022-2023
03.novembril 1983 sündis Tallinnas
2002 lõpetas Tallinna 21. Kooli
2007 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduste bakalaureuse
2009 lõpetas Stockholmi Ülikooli IT õiguse magistri
2009-2014 Eesti Vabariigi Justiitsministeerium, nõunik, osakonna juhataja
2014-2015 Eesti Vabariigi Statistikaamet, osakonna juhataja
2016-2022 Tabasalu Kooli direktor
MAIT TÕITOJA
Keila Kooli direktor 2017 -2022.
23. november 1963 sündis Raplas
1982 lõpetas Rapla Keskkooli
1987 abielu Riina Tõitoja, 2 tütart
1991 lõpetas Tallinna Pedagoogika Ülikooli kehalise kasvatuse erialal
1985-1987 Raikküla Eriinternaatkooli õpetaja, kasvataja
1987-1996 Keila-Joa Sanatoorne Internaatkooli õpetaja, kasvataja, direktor
1996-2005 Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor
2005-2012 Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli direktor
2012-2013 Tallinna 32. Keskkooli direktori asetäitja
2013-2016 Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor
2017-2022 Keila Kooli direktor
LIIVI SIIM
Keila Kooli direktor 2012 – 2016
27.veebruar 1961 sündis Kiviõlis
1979 lõpetas Kiviõli 1. Keskkooli
1985 abielu Kaido Prinkiga, poeg
1986 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal
1986-1995 Taebla Keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
1995-1996 Keila Gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja
1996-2001 Keila Gümnaasiumi õppealajuhataja
2001-2002 Keila Gümnaasiumi direktori kt
2002-2006 Keila Gümnaasiumi direktor
2006-2012 Saue valla haridusnõunik
2012 Keila Kooli direktor
GLED-AIRIIN SAARSO
Keila Kooli direktor 2009 – 2012
25. veebruaril 1966 sündis Tallinnas
1984 lõpetas Tallinn 21. Keskkooli
1989 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonestamise, joonistamise ja käsitöö
2001 lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika magistri
1989-1992 Tallinn 21. Keskkooli tütarlaste käsitöö, kunsti ja kunstiajaloo õpetaja, klassijuhataja keskastmes
1996-1997 Fontese Koolituse AS Lastekooli kombe- ja käsitöö õpetaja
1997-2000 AS Audentese Laste- ja noorte koolituskeskuse juhataja, kunsti ja käsitöö õpetaja
1999-2009 kursuse “Maailm kunsti- ja kultuurilugu” lektor Audenteses
2000-2002 Audentese Erakooli gümnaasiumi juhataja
2002-2007 Audentese Erakooli direktor
2005-2007 AS Audentes juhatuse liige
2007-2009 OÜ Raamatupidaja.ee juhatuse esimees
2008 OÜ Kogemus asutaja ja juhatuse liige
2009 Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, loovusainete õppejõud
2009 Keila Hariduse SA juhatuse liige, Keila Kooli direktor
DAVID REBANE
Keila Kooli direktor 2009 – 2009
2009 Keila Kooli direktor
MARJU KÄO
Keila Gümnaasiumi direktor 2006 – 2008
10. märtsil 1958 sündis Lihulas
1976 lõpetas Keila I Keskkooli
1981 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsika õpetajana
1981-1989 Tallinna 13. Keskkooli matemaatika-füüsika õpetaja
1989-1994 Saare Lastekodu kasvataja
1994-1999 Tornimäe Põhikooli direktor, matemaatika-füüsika õpetaja
1999- 2003 Orissaare Gümnaasiumi õppealajuhataja, füüsikaõpetaja
2003-2006 Keila Gümnaasiumi matemaatika-füüsika õpetaja
2006 Keila Gümnaasiumi direktor
LIIVI PRINK
Keila Gümnaasiumi direktor 2001 – 2006
27.veebruar 1961 sündis Kiviõlis
1979 lõpetas Kiviõli 1. Keskkooli
1985 abielu Kaido Prinkiga, poeg
1986 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal
1986-1995 Taebla Keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
1995-1996 Keila Gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja
1996-2001 Keila Gümnaasiumi õppealajuhataja
2001-2002 Keila Gümnaasiumi direktori kt
2002.a alates Keila Gümnaasiumi direktor
KAIDER VARDJA
Keila Gümnaasiumi direktor 1998 – 2001
Sündinud 25. novembril 1967 Põlvamaal
1994 lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal
1995 abielu Merike Vardjaga
2001 omandanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis koolijuhi kvalifikatsiooni
1998–2001 Keila Gümnaasiumi direktor
ANTS VOSPERT
Keila Gümnaasiumi direktor 1996 – 1998
2.oktoobril 1941 sündis Sondas
1956 lõpetas Sonda 7-klassilise Kooli
1960 lõpetas Tallinna Ehitustehnikumi
1964 abielu Evi Okasega, poeg
1968 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsika erialal
1968 – 1996 Keila 1. Keskkooli füüsikaõpetaja
1996 – 1998 Keila Gümnaasiumi direktor
1998.a alates Ääsmäe Põhikooli füüsika õpetaja, õppealajuhataja
KAIDO PRINK (1961 – 1998)
Keila Gümnaasiumi direktor 1994 – 1996
17. novembril 1961 sündis Tallinnas
1980 lõpetas Tallinna 44. Keskkooli
1985 abielu Liivi Kutseriga, poeg
1986 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal
1986-1993 Taebla Keskkooli ajaloo õpetaja
1993-1994 Taebla Keskkooli õppealajuhataja
1994-1996 Keila Keskkooli direktor (1995/96 õ-a nimetati kool Keila Gümnaasiumiks)
1996-1998 Telemeedia müügiesindaja
10.jaanuaril 1998 suri.
ANDRIS-LEONS SELG
Keila 1. Keskkooli direktor 1984 – 1994
2.aprillil 1937 sündis Valka linnas Läti Vabariigis
1951 lõpetas Valga 2. Mittetäieliku Keskkooli
1995 lõpetas Valga 1. Keskkooli
1961 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal
1961-1963 Suislepa 8-klassilises koolis matemaatika-füüsika õpetaja
1962 abielu Anita Reimanniga, poeg
1963-1966 Suure-Jaani Keskkooli füüsikaõpetaja
1966-1970 Suure-Jaani Keskkooli direktor
1970-1971 Keila 1. Keskkooli matemaatikaõpetaja
1971-1976 Tallinna Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroo juhtivinsener
1976-1984 Keila 1. Keskkooli füüsikaõpetaja
1984-1994 Keila 1. Keskkooli direktor
1984-2004 praeguseni Saue Gümnaasiumi füüsikaõpetaja
2004 pensionil
ENDEL KUKNER (1924-1995)
Keila I Keskkooli direktor 1961 – 1984
7.aprillil 1924 sündis Virumaal Paasvere vallas Salutaguse külas
1937 lõpetas Laekvere 6-klassilise Algkooli
1943 lõpetas Rakvere Ühisgümnaasiumi
1943-1944 Soome Taaveti allohvitseride kool, tõrjelahingud Viiburi lahel ja Vuoksil
1944-1945 varjas end Eestis
1945-1947 Rakvere 2. Mittetäieliku Keskkooli õpetaja
1947-1950 Rakvere Õpetajate Seminari ja seminari harjutuskooli õpetaja
1950 abielu Ruth Uustaluga, 2 poega
1950-1956 Kohala 7-klassilise Kooli direktor
1956-1957 Meremäe 7-klassilise Kooli direktor
1957-1961 Väike-Maarja Keskkooli ajaloo õpetaja, õppealajuhataja
1961 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi ajaloo erialal
1961-1984 Keila Keskkooli direktor
1984 pensionil
20.juunil 1995 suri Tallinnas
SAMUEL MÄE (1927-1990)
Keila Keskkooli direktor 1956 – 1961
18. juulil 1927 sündis Porkuni vallas Virumaal
1941 lõpetas Väinjärve 6-klassilises Algkooli
1946 lõpetas Paide Kaubandusgümnaasiumi
1950 lõpetas Tallinna Õpetajate Instituudi geograafia erialal
1950 abielu Silvia Müürsepaga, 2 tütart
1950-1956 Vääna 7-klassilise Kooli direktor
1956 lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi geograafia erialal
1956-1961 Keila Keskkooli direktor
1961-1962 töötas Keila Keskkooli tootmisala õppealajuhataja, Keila Rajooni Haridusosakonna juhataja
1962-1987 ajalehe “Nõukogude Õpetaja” ja ajakirja “Nõukogude Kool” toimetuste osakonna juhataja
1968 – 1974 Keila I Keskkooli autoõpetuse õpetaja.
1987 pensionil
11. märtsil 1990 suri Tallinnas
RUDOLF OJA (1908-1996)
Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor 1947 – 1954
Keila Keskkooli direktor 1954 – 1956
3. detsembril 1908 sündis Tallinnas.
1924 lõpetas Tallinna Veerenni tänava algkooli
1932 lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari
1932-1941 Keila 6-klassilise Algkooli õpetaja
1939 abielu Ene Salundiga, poeg ja tütar
1941-1945 Moskva lähistel Dimitrovis lastekodu instruktor, direktor
1945-1947 Aaspere lastekodu direktor
1947-1954 töötas Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor
1954-1956 töötas Keila Keskkooli direktor
1956-1969 Keila Keskkooli muusikaõpetaja
1969 pensionil
Oli kauaaegne Keila segakoori dirigent, Keila linna aukodanik
12.aprillil 1996 suri Keilas.
ALEKSANDER REBASSOV
Keila Mittetäieliku Keskkooli direktor 1944 – 1947.
Pärit Saue vallast. Saadeti Siberisse süüdistatuna sini-must-valge lipu omamises.
Vabanes 1955. aasta amnestia põhjal ja asus elama Tallinnasse. Elukutselt ajakirjanik.
KONRAD AUGUST BREHM (PREEM)
Keila Algkooli juhataja aastatel 1920 – 1943.
Pärit Järva-Jaanist. Saksa keele õpetaja. Oli Keila Laulu ja Muusika Seltsi laulukoori juhatajaks.
Tegutses Kaitseliidus ja Keila Tuletõrje Ühingus. Maetud Keila kirikaeda.
RIINA KINK
Keila Algkooli direktor 2001 – 2009.
Pärit Keilast. Keila Keskkooli vilistlane.
Erialalt algklasside õpetaja.
Keila Keskkooli vilistlane.
Töötanud pikka aega Keila Algkoolis õpetajana.
TIIU PIKPOOM
Keila Algkooli direktor 1996 – 2001.
Pärit Keilast. Keila Keskkooli vilistlane.
Erialalt inglise keele filoloog.
Töötanud Keila Keskkoolis inglise keele õpetajana, Keila raamatukogus, Keila Algkooli raamatukogus.
Töötanud ka vene keele ja inglise keele õpetajana Keila Algkoolis.
Praegu meie koolis inglise keele õpetaja. Oli 2 aastat meie koolis õppealajuhataja.
KAJA SAAR
Keila Algkooli direktor 1995 – 1996.
Pärit Läänemaalt Sinalepa vallast.
Töötas nooremteadurina, oli Pääsküla koolis algklasside õpetaja.
Tema algatusel töötati välja õppematerjal koduloo õpetamiseks algklassides.
1993. aastal valiti aastaõpetajaks.
Sel ajal töötas Keila Algkoolis õppealajuhatajana. Hukkus traagiliselt autoõnnetuses.
SIRJE RAAGMETS
Keila Algkooli direktor 1991 – 1995.
Algklasside õpetaja. Pärit Kohtla-Järvelt.
Tema algatusel hakati käsitlema koduloo teemasid eesti keele ja loodusõpetuse tundides.
Tema eestvedamisel toimusid ümberehitused õpetajate toas. Töötas pikka aega Keila SOS kooli direktorina.
HELLA TEEMANT
Keila Algkooli direktor 1985 – 1991.
Pärit Harjumaalt. Algklasside õpetaja ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Töötas ka Õpetajate Lehe toimetuses.
HELGI ANSIP
Keila Algkooli direktor 1978 – 1984.
Pärit Tallinnast. Erialalt algklasside õpetaja.
Töötas mitmetes koolides õpetajana ja õppealajuhatajana.
Tema eestvedamisel toimus algkoolis palju koduloolisi matku, millega saavutati tunnustus kogu Eestis.
1978. aastal jagunes Keila 1. Keskkool administratiivselt kaheks. Kooli algkooliosa nimetati Keila Algkooliks ja V- XI klassid moodustasid Keila 1. Keskkooli. 2009. aastast töötab Keila Kool (omavahel liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium, varasema nimega Keila 1. Keskkool).
Vilistlased läbi aegade leiad Vilistlased lehelt.
| Aasta | Medal | Nimi |
| 1959 | Hõbe | Mari Branno |
| 1960 | Hõbe | Liivi Labi |
| 1962 | Hõbe | Malle Kraam |
| Hõbe | Anne Tiisel | |
| 1963 | Kuld | Virge Ardve |
| Hõbe | Heino Salandi | |
| 1964 | Kuld | Inna Tenberg |
| 1966 | Kuld | Tõnu Karu |
| Hõbe | Meelike Sokk | |
| Hõbe | Jekaterina Alberg | |
| 1967 | Kuld | Hille Ok |
| Kuld | Kaja Pikkpõld | |
| Hõbe | Tatjana Alikina | |
| 1968 | Kuld | Avo Teimann |
| 1971 | Kuld | Inna Liimets |
| Kuld | Helle Tõnsau | |
| 1973 | Kuld | Margit Rehemaa |
| Kuld | Lea Kuusmaa | |
| 1974 | Kuld | Eike Aasmäe |
| 1975 | Kuld | Aita Reinhold |
| Kuld | Tea Talur | |
| Kuld | Marika Telgmaa | |
| 1976 | Kuld | Siiri Kaldamäe |
| 1977 | Kuld | Tiina Metstak |
| 1979 | Kuld | Riina Puu |
| Kuld | Katrin Rehemaa | |
| 1982 | Kuld | Ott Tamjärv |
| 1983 | Kuld | Piia Veskoja |
| Kuld | Maris Jõgi | |
| Kuld | Merike Aasa | |
| 1984 | Kuld | Riine Kallas |
| Kuld | Kai Niinepuu | |
| Kuld | Andres Pender | |
| Kuld | Ülle Tammjärv | |
| Kuld | Argo Vaikla | |
| Kuld | Urmo Vaikla | |
| 1985 | Kuld | Mare Kolk |
| Kuld | Inga Viiart | |
| 1986 | Kuld | Ene Jakobson |
| Kuld | Kea Kollom | |
| Hõbe | Ago Kall | |
| Hõbe | Kaido Kägu | |
| Hõbe | Riina Vaht | |
| 1987 | Kuld | Sirli Tarve |
| Hõbe | Marju Ude | |
| 1988 | Kuld | Triinu Iva |
| Kuld | Hannes Kuhlbach | |
| Kuld | Elgo Äkke | |
| Hõbe | Angela Järvekann | |
| Hõbe | Illo Limmart | |
| Hõbe | Merle Vacker | |
| 1989 | Hõbe | Eilike Pruul |
| 1990 | Hõbe | Irja Lasting |
| Hõbe | Külli Teimann | |
| 1991 | Hõbe | Aivi Aunbaum |
| Hõbe | Juta Reintam | |
| 1992 | Kuld | Tarvi Lindma |
| Kuld | Endla Reintam | |
| Hõbe | Maire Sunovart | |
| Hõbe | Marko Veerberk | |
| 1993 | Hõbe | Riina Salumäe |
| 1994 | Kuld | Pille Hiie |
| Kuld | Helen Salo | |
| Hõbe | Tarmo Idarand | |
| Hõbe | Marju Padjus | |
| Hõbe | Katrin Möls | |
| Hõbe | Mari Paltser | |
| 1995 | Hõbe | Anne Bunina |
| Hõbe | Gerli Juhani | |
| Hõbe | Katrin Lepisk | |
| Hõbe | Pirja Paasrand | |
| Hõbe | Kristiina Raie | |
| Hõbe | Heidi Rajamäe | |
| 1996 | Hõbe | Airi Rosenberg |
| Hõbe | Ivo Toomla | |
| Hõbe | Eveli Habakuk | |
| Hõbe | Kersti Jakobi | |
| Hõbe | Eva Jansen | |
| Hõbe | Helen Kondor | |
| Hõbe | Krista Lillemets | |
| Hõbe | Kristi Rande | |
| Hõbe | Susan Rass | |
| 1997 | Kuld | Doris Matteus |
| Kuld | Riin Rannamets | |
| 1998 | Hõbe | Mari-Liis Paalmäe |
| 1999 | Kuld | Allan Ollema |
| Hõbe | Ivar Kuldver | |
| 2000 | Kuld | Elina Käbal |
| Hõbe | Helina Lindma | |
| 2001 | Hõbe | Senni Pello |
| Hõbe | Merilin Lember | |
| 2002 | Kuld | Mari-Ann Vitsut |
| Kuld | Gerly Tils | |
| Kuld | Liisi Himma | |
| Hõbe | Merilyn Valend | |
| Hõbe | Kertu Koppelmaa | |
| Hõbe | Kristina Leedo | |
| 2003 | Kuld | Triinu Toomsalu |
| Kuld | Triinu Reinold | |
| Hõbe | Ingrid Mandli | |
| Hõbe | Daisy Pello | |
| Hõbe | Kerttu Valling | |
| 2004 | Kuld | Kristel Mülle |
| Kuld | Triinu Nõmme | |
| Kuld | Ene Viiard | |
| Kuld | Gristel Võsa | |
| Hõbe | Kadri Künnapas | |
| Hõbe | Maarja Matteus | |
| Hõbe | Karin Pajuri | |
| Hõbe | Relika-Liisa Põldme | |
| Hõbe | Hedy Rajur | |
| Hõbe | Katri Valling | |
| 2005 | Kuld | Karl Erlenheim |
| Kuld | Liisa Kaupmees | |
| Kuld | Merily Must | |
| Kuld | Kristiina Talts | |
| Hõbe | Gea Grigorjev | |
| Hõbe | Karl Kena | |
| Hõbe | Oliver Karja | |
| Hõbe | Kerttu Mägi | |
| Hõbe | Lisli Pak | |
| Hõbe | Anett Suuder | |
| 2006 | Kuld | Kadri Aller |
| Kuld | Heleen Maibak | |
| Kuld | Maarija Mikiver | |
| Kuld | Rain Männikus | |
| Kuld | Evelin Reimand | |
| Kuld | Merike Sell | |
| Kuld | Carmen Siitsman | |
| Kuld | Mari Tamsalu | |
| Hõbe | Kristina Harkovskaja | |
| Hõbe | Kadri Maasing | |
| Hõbe | Rahel Paidre | |
| Hõbe | Kristina Kuzmenok | |
| Hõbe | Mari-Liis Metsanurm | |
| Hõbe | Marju Niinemaa | |
| Hõbe | Sandra Sein | |
| Hõbe | Janne Tomingas | |
| Hõbe | Kaire Vacker | |
| Hõbe | Indrek Morell | |
| 2007 | Kuld | Karoline Aun |
| Kuld | Kai Kraft | |
| Kuld | Mai Kraft | |
| Kuld | Kaija Seisonen | |
| Kuld | Berit Rõõmussaar | |
| Hõbe | Raili Friedemann | |
| Hõbe | Elisabeth Israel | |
| Hõbe | Helen Kivimaa | |
| Hõbe | Pille Vällik | |
| Hõbe | Kadri Erlenheim | |
| Hõbe | Teele Garelis | |
| Hõbe | Sigrid Kalle | |
| Hõbe | Marianna Must | |
| Hõbe | Katre Palta | |
| Hõbe | Paavo Pudan | |
| Hõbe | Marta Suba | |
| Hõbe | Kadri Suurkivi | |
| Hõbe | Taavi Toomsalu | |
| Hõbe | Linda Veski | |
| Hõbe | Kristel Kaasik | |
| 2008 | Kuld | Kristel Kaasik |
| Kuld | Kristin Viljamaa | |
| Kuld | Piret Ehrbach | |
| Kuld | Mikk Erlenheim | |
| Kuld | Martin Kõrm | |
| Kuld | Erki Fels | |
| Hõbe | Sandra Siniväli | |
| Hõbe | Laura Sein | |
| Hõbe | Sabina Vatter | |
| Hõbe | Rasmus Karja | |
| Hõbe | Gerlin Narits | |
| Hõbe | Anti Noor | |
| Hõbe | Jaanika Tomingas | |
| 2009 | Kuld | Ardi Blumkvist |
| Kuld | Herkki Limmart | |
| Kuld | Liisi Ling | |
| Kuld | Janne Lähker | |
| Kuld | Reino Seli | |
| Kuld | Liisa Suba | |
| Kuld | Meril Vaht | |
| Hõbe | Renee Kauler | |
| Hõbe | Kaia Lähker | |
| Hõbe | Sirje Tammemäe | |
| Hõbe | Kadri Siitsman | |
| 2010 | Kuld | Kaili Kaisla |
| Kuld | Maia Sokolova | |
| Kuld | Kätlin Vaisma | |
| Hõbe | Merilin Eerma | |
| Hõbe | Siiri Laanemats | |
| Hõbe | Kadri Neeme | |
| 2011 | Kuld | Piret Krustok |
| Kuld | Kristiina Kruup | |
| Kuld | Triinu Kruus | |
| Kuld | Siiri Reinla | |
| Kuld | Maarja Triise | |
| Kuld | Ann Vaida | |
| Hõbe | Märt Erlenheim | |
| Hõbe | Piret Järv | |
| Hõbe | Tauri Laurik | |
| Hõbe | Mark-Hendrik Mäeste | |
| Hõbe | Mart-Mattis Niinepuu | |
| Hõbe | Kadri Onemar | |
| Hõbe | Teili Toms | |
| Hõbe | Eli Viielo | |
| 2012 | Kuld | Sigrid Dikker |
| Kuld | Laura Kask | |
| Hõbe | Brita Rikkolas | |
| Hõbe | Liisa Tammik | |
| Hõbe | Tiina Veersalu | |
| 2013 | Kuld | Helena Idarand |
| Hõbe | Anastasia Senetskaja | |
| 2014 | Kuld | Erli Haavasalu |
| Kuld | Hanna-Mai Mändmaa | |
| Kuld | Elise Johanna Raja | |
| Hõbe | René Hallivee | |
| Hõbe | Keili Kase | |
| Hõbe | Karin Kruup | |
| Hõbe | Minna Liisi Liivrand | |
| Hõbe | Alesja Žuk | |
| 2015 | Kuld | Elis Niinberg |
| Kuld | Lisette Vahar | |
| Hõbe | Kristiine Torim | |
| 2016 | Kuld | Pille Kaljuvee |
| Hõbe | Ats-Janno Pihu | |
| 2017 | Kuld | Helis Eensoo |
| Kuld | Kristina Abramova | |
| Kuld | Kristina Golub | |
| Kuld | Aleksanders Sapogs | |
| Hõbe | Madli Meus | |
| Hõbe | Madle Mäesepp | |
| Hõbe | Christine Sallo | |
| Hõbe | Hannamari Vaher | |
| Hõbe | Veronika Batšinskaja | |
| 2018 | Kuld | Adriann Väljaots |
| Hõbe | Kaisa Madleen Kaisla | |
| 2019 | Kuld | Valeriya Fjodorova |
| Kuld | Angelina Nahabenko | |
| Kuld | Mari Liis Keevallik | |
| Kuld | Merlin Matson | |
| Kuld | Elisabeth Atamanski | |
| Kuld | Carolin Liis Tamm | |
| Hõbe | Martin Seppman | |
| Hõbe | Pärle Paalaroos | |
| Hõbe | Hendrik Parik | |
| Hõbe | Richard Robin Paukson | |
| 2020 | Kuld | Rainer Viirlaid |
| Hõbe | Kaspar Marcus Paukson | |
| Kuld | Alice Buht | |
| Kuld | Häli Hinno | |
| Hõbe | Aleks Jõe | |
| Hõbe | Rauno Pisa | |
| Hõbe | Kairi Käpa | |
| 2021 | Kuld | Alice Buht |
| Kuld | Häli Hinno | |
| Hõbe | Aleks Jõe | |
| Hõbe | Rauno Pisa | |
| Hõbe | Kairi Käpa | |
| 2022 | Kuld | Hanna Brück |
| Kuld | Erik Rajamäe | |
| Kuld | Liisi Jaanverk | |
| Kuld | Melani Lisset | |
| Kuld | Betti Nora Raasman | |
| Hõbe | Jane Johanson | |
| Hõbe | Karl Kajak | |
| Hõbe | Markus Nigul | |
| Hõbe | Carola Peet | |
| Hõbe | Heneli Tamm | |
| Hõbe | Grete Lotta Vaho | |
| 2023 | Kuld | Adele Maria Arengu |
| Kuld | Kerttu Leibenau | |
| Kuld | Egle Erm | |
| Kuld | Mia Virunurm | |
| Kuld | Mari Meigas | |
| Hõbe | Anne-Mari Kohava | |
| Hõbe | Mia Riin Kadastik | |
| Hõbe | Liisa-Lotte Hein | |
| Hõbe | Alexandra Pennaste | |
| Hõbe | Markkus Oppo | |
| Hõbe | Maria Tammeaid | |
| Hõbe | Helis Laasma | |
| 2024 | Kuld | Helena Erm |
| Kuld | Isabel Haiba | |
| Kuld | Silver Kasemets | |
| Hõbe | Karola Kruusement | |
| Hõbe | Kadri Käpa | |
| Hõbe | Mirteli Pellmas |
Esimene september algab meie koolis alates 1969. aastast kogu koolipere ühise rongkäiguga Keila lauluväljakule. Lipud on muutnud värve, saanud uusi logosid ja märke, õpilased ei kanna enam (veel) koolivormi, teisenenud on marsruut, kuid tegevuse sisu ja mõte on jäänud samaks.
Möödunud ajad on koolis olnud erinevat nägu, toonud kaasa uusi kombeid ja traditsioone. Mõned neist tegemistest on jäänud oma aega, mõned on olnud, läinud ja tagasi tulnud, mõned polegi kunagi katkenud.
Kindlasti mäletavad endised ja praegused õpilased-õpetajad just selliseid üritusi, mis meenutavad kooliaega Keila Koolis, ning iseloomustavad just neid ajahetki soojade sõnadega.
Iga aeg on inspireerinud erinevaid tegemisi (Rütmix, Kõps, Spunk, Spekter, Gahoma, Folk), kuid siis andnud teed järgmisele (Rokipidu, Moeshow, Oma Nägu, Vabalava, Õpilaskonverents, GLOBE, Öölugemine, Sügiskoogi pidu).
Koos moodustavad nad ühe suure ja olulise pöörleva ringi, mis mõjutab õpilasi nende kooliajal ja kujundab neist just sellised inimesed, kelle üle on kool tänini uhke ja rõõmus.
Keila koolimaja (Mägi; Kalle; 1990)
Rohkem tulemusi...
Kasulikud viited