Meie õpilane emakeeleolümpiaaditeemalises keelelaagris
19.-20. septembril Luua mõisas toimunud Emakeele Seltsi emakeeleolümpiaaditeemalises keelelaagris “Kummardus eesti keeleteadlastele” osales ka meie kooli õpilane Tähe Lilleorg (9.b klass).
Seekordne laager oli järjekorras juba kolmeteistkümnes ning keskendus 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud eesti keeleteadlaste ja keelekorraldajate rollile eesti keele kujundamisel, kirjeldamisel ja arendamisel. Traditsiooniliselt oli keelelaagri teema seotud järgmise emakeeleolümpiaadiga. Laagris osales üle Eesti 35 koolinoort 8.–12. klassist.
Ettekandeid pidasid ja töötube tegid Madis Jürviste ja Tiina Paet Eesti Keele Instituudist, Katarin Leppik ja Loviisa Mänd Tallinna Ülikoolist ning Miina Norvik ja Jüri Valge Tartu Ülikoolist.
Gristel Mänd
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Järgnevalt Tähe muljed eraldi:
19.- 20. septembril korraldas Eesti Emakeele Selts koolinoortele keelelaagri “Kummardus eesti keeleteadlastele”, mille eesmärk oli õpilasi emakeeleolümpiaadiks ette valmistada.
Kui Luua mõisa õppekompleksi kohale jõudsime, jagati meid tubadesse. Ühes toas oli umbes 6 voodikohta. Omavaheline sõbrunemine läks üsna kiirelt, kuigi kõik olid kõigile võõrad ja pidid uute inimestega suhtlema.
Päev algas lõunasöögiga ning seejärel algas esimene loeng. Lauri Kettusest jutustas meile Jüri Valge, kes on suure osa oma elust keeleteadlasele pühendanud ja tema elukäigu suurim spetsialist. Järgmisena tutvustas Miina Norvik meile eesti filoloogi Paul Aristet. Norvik oli meile ette valmistanud esitluse, millelt oli hea märkmeid maha kirjutada ja selle loengu ajal kirjutasingi kõige rohkem. Tema pere oli Paul Aristega seotud olnud, seega saime Ariste kohta veidi isiklikumat teavet ka.
Lõpetuseks tuli meile keelekujundaja Johannes Aavikust kõnelema Madis Jürviste. Aavik on üks eesti keele suurimaid sõnameistreid, sest just tema on suure osa meie argikeelsetest sõnadest välminud – seegi on Johannes Aaviku loodud sõna välja mõtlema asendamiseks.
Kõikide loengute vahepeal oli kohvipaus ja meile oli valmis pandud snäkilaud saiakeste, küpsiste, puuviljade, tee ja kohviga. Õhtu lõpetuseks enne õhtusööki tegime keeleviktoriini. Enamik küsimustest ei olnud seotud õpituga, vaid olid pigem silmaringiküsimused. Lisan uhkusega, et minu tiim võitis!
Järgmist päeva alustasid Katarin Leppik ja Loviisa Mänd, kes pidasid loengut Julius Mägiste ja Andrus Saareste elukäigust ja koostööst. Viimane töötuba oli kõige pikem ja seda korraldas Tiina Paet. Tema esitlus andis meile põhjaliku ülevaate eesti keelekorraldusest 1900.-1950. aastal.
Laagri lõpus said kõik endale diplomi, tegime viimase ühispildi ja jagasime toakaaslastega kontakte.
Olümpiaadilaager oli mitmekülgne, huvitav, mõnusa õhkkonnaga ja kindlasti soovitan ma kõigil keelehuvilistel järgmisel aastal osalemiseks kandideerida. Üks väike soovitus: kandideerimisvormis tuleb pöörata tähelepanu oma põhjendusele, sest selle järgi otsustatakse, kes vastu võetakse. Pealegi, kui on eesmärk heasse gümnaasiumisse sisse saada, siis aitab olümpiaadidel vabariiklikusse vooru pääsemine palju kaasa ning ettevalmistuslaagritest osavõtt tuleb igal juhul kasuks.
Tähe Lilleorg
9.b klass
Fotod on Tähe saadetud ja Emakeele Seltsi tehtud:
