Sel sügisel avati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.

Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Millal pöörduda koolipsühholoogi poole?
Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.

Ülevaatlik spikker, missugustes olukordades nõuandeliinile helistada.

Õpilane, tule ja räägi, kui:
• Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti.
• Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
• Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida.
• Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
• Sul on raskusi sõltuvustega.
• Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
• Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on.
• Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui:
• Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
• Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada.
• Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
• Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
• Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.

https://www.hm.ee/et/uudised/koolirahva-avalik-poordumine-lastevanemate-ja-noorte-poole

Alates 1. novembrist 2021 kehtib Keila Koolis uus päevakava.

Muudatused lühendavad põhikoolis- ja gümnaasiumis õppivate noorte koolipäevi, mis omakorda annab koolivälisele elule juurde väärtuslikku aega.

Põhikooli- ja gümnaasiumimaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.15 - 09.00

2. tund 09.10 - 09.55

3. tund 10.05 - 10.50 I söögivahetund (3.kl. ja 4.-6. klassid) 

4. tund 11.10 - 11.55 II söögivahetund (7.-9. klassid) 

5. tund 12.15 - 13.00 III söögivahetund (10.-12. klassid) 

6. tund 13.20 - 14.05

7. tund 14.15 - 15.00

8. tund 15.10 - 15.55

Pargimaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.15 - 09.00

2. tund 09.10 - 09.55

3. tund 10.15 - 11.00

4. tund 11.20 - 12.05

5. tund 12.25 - 13.10

6. tund 13.20 - 14.05

7. tund 14.15 - 15.00

8. tund 15.10 - 15.55

Loodemaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.30 - 9.15

2. tund 09.30 - 10.15

3. tund 10.30 - 11.15

4. tund 11.30 - 12.15

5. tund 12.30 - 13.15

6. tund 13.25 - 14.10

7. tund 14.20 - 15.05

Vahetunni pikkus on 10 minutit, söögivahetunni pikkus on pargimajas ja põhjamajas 20 minutit ning loodemajas 15 minutit.

Söögivahetunnid on pargimajas ja loodemajas pärast 2., 3. ja 4. õppetundi ning põhjamajas pärast 3., 4. ja 5. õppetundi.

Keila Kooli õpilaste loodusfotode rändnäitus püsis koroona tõttu pikalt koolimajas peidus. Nüüd hakkas näitus jälle veerema ja peatub alates 18. oktoobrist Tallinna vanalinnas Kullo Lastegaleriis.

Kel vähegi mahti, seadku sammud Kuninga tänavale ja lubagu endale üks hetk. Las silmad puhkavad ja meel rõõmustab, sest on, mida vaadata.

Näitus jääb avatuks kuni 12. novembrini.

5.-6.klasside TANTSUVAHETUND andis keset koolipäeva  võimaluse lustida, kaasa laulda, jalgu sirutada. 

Seda, et liikumine teeb meele rõõmsaks, peletab väsimuse  ja rahustab närve, teavad meist kõik. Samas - üks asi on lihtsalt teada, sootuks teine omal nahal kogeda.

Kolmapäeval, 20. oktoobril said soovijad  mõnusa muusika järgi lustida ning vaimu ergutada.

 Muusika ja rõõmsad õpilased keset vahetudi kooli aula tantsuplatsil - see  on midagi väga toredat!

Ristsõnade lahendamine annab ajule tööd. Lisaks sellele saab teada põnevaid fakte ja uut infot.

Kui kõiki vastuseid kohe välja ei nuputa, saab surfata Internetis, uurida raamatuid või küsida nõu targematelt. Viktoriinis osalemine eeldab aga kiiret mõtlemist, tugevat närvi ning laialdasi teadmisi. Kooli mälumängu turniiridel kaasa löömiseks piisab vast veidi väiksemast pagasist, aga Vikerraadio Mnemoturniirile minemiseks sellest siiski ei piisa.

Huvijuhtide Sigrid Orase ja Kai Kulboki eestvedamisel toimusid viinakuu kuuendal päeval Keila Koolis mälumängude esimesed voorud.

Nii tuli 4.-6. klassidel seigelda risti-rästi läbi Eestimaa ja vastata näiteks sellistele küsimustele - milline on Eesti vanim puu ning milline linn Eestis on kandnud Weissensteini nime?

7.-9. klasside meeskondade teadmiseid prooviti ajaloost taimeriigini. Sinna vahele mahtusid sport ja sõjad, sekka erinevad loodusteemad. Kas teie teate, kelle vahel toimus 1914.a Tannenbergi lahing ja kes meie riigikokku valitud olümpiavõitjatest ei ole kunagi tulnud maailmameistriks? Kui vastata ei mõista, siis uurige välja.

Tüüpiline Eestikas. Just säärase ühtse nime alla koondusid gümnaasiuminoorte küsimused, mis kohati olid puremiseks parajalt kõvad pähklid.

Täna ja homme kooli mälumängijate meeskonnas, mõne aasta pärast Mnemoturniiril!

Mida huvitavat Kanal 2 Keila Koolis tegemas käis?

Head vaatamist!

https://www.youtube.com/watch?v=wXuKYgkBDPc

Reedel, 24. septembril toimusid Keila Kooli õpilasesinduse presidendi valimised.

Õppeaasta 2021-22 õpilasesinduse president on 12.R klassi õpilane Karl Kajak ning asepresident 11.G klassi õpilane Richard Nurmela.

Palju õnne, tugevat närvi ja loovat meelt presidendile ning asepresidendile!

Virtuaalne käsitöönäitus "Kaugelt tehtud" on avatud! 

Vaata näitust siit:  www.virtuaalnaitus.ee

Distantsõppe ajal toimusid Eestimaa koolides kõik tunnid, nii ka käsitöö- ja kunstitunnid.

Eesti Tööõpetajate Selts saatis 2021. aasta kevadel kõikidele Eestimaa koolidele üleskutse koguda kokku vahvad tööd, mis koroona ajal kodudes valmis tehti. Ikka nii, et õpetaja seletas ühel pool ekraani ja õpilased teisel pool kuulasid, mõtlesid ja tegid kaasa, täpselt nii hästi, kui kellegi võimed ja oskused lubasid.

Keila Koolist liitus üleskutsega õpetaja Külli Kalamees, kes esitas näitusele 39 õpilase tööd. Samuti leiab näituselt õpetajate Dinibek Izbatõrovi, Urve Leomari ja Kristi Liisa Raisi õpilaste loomingut.

Toreke saab kokku reedeti kell 13.30-14.15 pargimajas ruumis 211 ja õues või loodemaja saalis.

Kõik hakkajad ja uudishimulikud 2.- 4.klasside lapsed on oodatud mängima ja erinevate suhtlemist puudutavate teemade üle arutlema.

Ringi saab registreeruda e-posti teel:

karin.purde@keilakool.ee

karin.peedo@keilakool.ee

Tule TOREKESSE, sest meil on tore!

Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Selts kutsusid kõiki Eesti koolide õpilasi ja õpetajaid osalema üle-eestilises projektis "Ajarännak 1991", millega tähistatati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

Üle-eestiline ajarännak toimus alates 6.septembrist, rännaku põhipäevaks oli välja kuulutatud 15. september 2021. 

Sel korral viis ajarännak meid 1991. aasta augusti päevadesse, mis mängisid Eesti taasiseseisvumisel olulist rolli. 

Keila Koolis rännati ajas tagasi Balti ketti.

ERMi kodulehel registreerisid rännakule 21 kooli, 4 muuseumi ning 4 muud organisatsiooni. Olemasoleva info kohaselt rändasid 1991. aastas 4926 inimest.

Kirjastuselt Maurus ilmus õpetaja Heli Israeli esimene inimeseõpetuse tööraamat "Tervisest nii ja naapidi". Raamat on mõeldud viienda klassi õpilastele. Oktoobris ilmub tööraamat kuuenda klassi õpilastele. 7. ja 8. klassi omad valmivad järgmiseks õppeaastaks. Tööraamatule lisaks on veebis kättesaadavad lisaülesanded, hindamiseks mõeldud kontrollülesanded ning juhend õpetajale. Palju õnne õpetaja Helile ning ikka väledat sulge ja lennukaid mõtteid!  

17.-19. augustini toimus järjekordne TORE suvekool. Juba viieteistkümnes. Keila Koolist osales sobivalt 15 torekat vanuses üksteist kuni seitseteist eluaastat. Suvekool kestis kolm päeva. Nagu kombeks, jagati osalejad pesadesse vastavalt vanusele. Mis eriti vahva, et alati saavad ühe pesa liikmed elada ühes majas koos. Nii ka nüüd. Pesajuhiks on alati mõne kooli TORE ringi juhendaja, keda abistavad noored korraldusmeeskonnast. Ka sel aastal kuulusid kaks meie noort - Miina Vanem ja Kerttu Leibenau - korraldustiimi.

Esimene päev kulus tegevustele pesades – õpiti üksteist tundma, harjutati läbi TORE metoodika olema meeskond. Õhtusel sünnipäevapeol tutvustasid pesad end läbi minietenduse. Teisel päeval leidsid aset erinevad põnevad töötoad. Õhtul peeti pidu  ansambel Kruuv saatel. Kolmandal päeval jagati osalejad juhuslikkuse printsiibil rühmadesse ja toimus suur tuletõrjeolümpia.

TORE suvekooli soovib  alati minna väga palju Keila torekaid, sest seal on lihtsalt nii lahe. Mari-Liis, kes osales juba viiendat korda, on täiesti veendunud, et see on parim laager, kus ta kunagi on käinud -  igal aastal uus ja huvitav. Ning uued sõbrad on alati garanteeritud.

Sama pika suvekooli kogemusega Ann Kristiin on sama meelt, et pesad on ägedad, töötoad lahedad, stiiliõhtud ja meeskonnamängud vinged.

Kuidas sellisesse vahvasse suvekooli saada? See on lihtne. Tuleb lihtsalt ühineda TORE ringiga, läbida õppeaasta jooksul mänguline koolitus, astuda noorteühingu TORE liikmeks ja oledki saanud pääsme suvekooli päevadele. 

Keila Kooli TORE  juhendaja, suvekooli pesajuht Heli Israel

Reedele, 3. septembril, jäid Keila Kooli loodemaja klassiruumid tühjaks. Toimus õppekäikude päev ning koolipere sõitis enne tõsise õppetöö algust akusid laadima ning uusi kogemusi saama. 3.-5. klassid käisid Imavere Piimandusmuuseumis. Uudistati ja uuriti ning prooviti jäätisemeistri ametit. 6.-7. klassid lustisid AHHAA-keskuses ja kõige vanemad keskendusid Eesti Rahva Muuseumile. Nende kava oli ilmselt kõige tihedam - tutvuti püsinäitustega, õpiti voolima ning mustreid põletama.

Nüüd võib päris tõsine õppimine alata!

Reedele, 3. septembril, jäid Keila Kooli loodemaja klassiruumid tühjaks. Toimus õppekäikude päev ning koolipere sõitis enne tõsise õppetöö algust akusid laadima ning uusi kogemusi saama. 3.-5. klassid käisid Imavere Piimandusmuuseumis. Uudistati ja uuriti ning prooviti jäätisemeistri ametit. 6.-7. klassid lustisid AHHAA-keskuses ja kõige vanemad keskendusid Eesti Rahva Muuseumile. Nende kava oli ilmselt kõige tihedam - tutvuti püsinäitustega, õpiti voolima ning mustreid põletama.

Nüüd võib päris tõsine õppimine alata!

17.-19. augustini toimus järjekordne TORE suvekool. Juba viieteistkümnes. Keila Koolist osales sobivalt 15 torekat vanuses üksteist kuni seitseteist eluaastat. Suvekool kestis kolm päeva. Nagu kombeks, jagati osalejad pesadesse vastavalt vanusele. Mis eriti vahva, et alati saavad ühe pesa liikmed elada ühes majas koos. Nii ka nüüd. Pesajuhiks on alati mõne kooli TORE ringi juhendaja, keda abistavad noored korraldusmeeskonnast. Ka sel aastal kuulusid kaks meie noort - Miina Vanem ja Kerttu Leibenau - korraldustiimi.

Esimene päev kulus tegevustele pesades – õpiti üksteist tundma, harjutati läbi TORE metoodika olema meeskond. Õhtusel sünnipäevapeol tutvustasid pesad end läbi minietenduse. Teisel päeval leidsid aset erinevad põnevad töötoad. Õhtul peeti pidu  ansambel Kruuv saatel. Kolmandal päeval jagati osalejad juhuslikkuse printsiibil rühmadesse ja toimus suur tuletõrjeolümpia.

TORE suvekooli soovib  alati minna väga palju Keila torekaid, sest seal on lihtsalt nii lahe. Mari-Liis, kes osales juba viiendat korda, on täiesti veendunud, et see on parim laager, kus ta kunagi on käinud -  igal aastal uus ja huvitav. Ning uued sõbrad on alati garanteeritud.

Sama pika suvekooli kogemusega Ann Kristiin on sama meelt, et pesad on ägedad, töötoad lahedad, stiiliõhtud ja meeskonnamängud vinged.

Kuidas sellisesse vahvasse suvekooli saada? See on lihtne. Tuleb lihtsalt ühineda TORE ringiga, läbida õppeaasta jooksul mänguline koolitus, astuda noorteühingu TORE liikmeks ja oledki saanud pääsme suvekooli päevadele. 

Keila Kooli TORE  juhendaja, suvekooli pesajuht Heli Israel

Kirjastuselt Maurus ilmus õpetaja Heli Israeli esimene inimeseõpetuse tööraamat "Tervisest nii ja naapidi". Raamat on mõeldud viienda klassi õpilastele. Oktoobris ilmub tööraamat kuuenda klassi õpilastele. 7. ja 8. klassi omad valmivad järgmiseks õppeaastaks. Tööraamatule lisaks on veebis kättesaadavad lisaülesanded, hindamiseks mõeldud kontrollülesanded ning juhend õpetajale. Palju õnne õpetaja Helile ning ikka väledat sulge ja lennukaid mõtteid!  

Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Selts kutsusid kõiki Eesti koolide õpilasi ja õpetajaid osalema üle-eestilises projektis "Ajarännak 1991", millega tähistatati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

Üle-eestiline ajarännak toimus alates 6.septembrist, rännaku põhipäevaks oli välja kuulutatud 15. september 2021. 

Sel korral viis ajarännak meid 1991. aasta augusti päevadesse, mis mängisid Eesti taasiseseisvumisel olulist rolli. 

Keila Koolis rännati ajas tagasi Balti ketti.

ERMi kodulehel registreerisid rännakule 21 kooli, 4 muuseumi ning 4 muud organisatsiooni. Olemasoleva info kohaselt rändasid 1991. aastas 4926 inimest.

Toreke saab kokku reedeti kell 13.30-14.15 pargimajas ruumis 211 ja õues või loodemaja saalis.

Kõik hakkajad ja uudishimulikud 2.- 4.klasside lapsed on oodatud mängima ja erinevate suhtlemist puudutavate teemade üle arutlema.

Ringi saab registreeruda e-posti teel:

karin.purde@keilakool.ee

karin.peedo@keilakool.ee

Tule TOREKESSE, sest meil on tore!

Virtuaalne käsitöönäitus "Kaugelt tehtud" on avatud! 

Vaata näitust siit:  www.virtuaalnaitus.ee

Distantsõppe ajal toimusid Eestimaa koolides kõik tunnid, nii ka käsitöö- ja kunstitunnid.

Eesti Tööõpetajate Selts saatis 2021. aasta kevadel kõikidele Eestimaa koolidele üleskutse koguda kokku vahvad tööd, mis koroona ajal kodudes valmis tehti. Ikka nii, et õpetaja seletas ühel pool ekraani ja õpilased teisel pool kuulasid, mõtlesid ja tegid kaasa, täpselt nii hästi, kui kellegi võimed ja oskused lubasid.

Keila Koolist liitus üleskutsega õpetaja Külli Kalamees, kes esitas näitusele 39 õpilase tööd. Samuti leiab näituselt õpetajate Dinibek Izbatõrovi, Urve Leomari ja Kristi Liisa Raisi õpilaste loomingut.

Reedel, 24. septembril toimusid Keila Kooli õpilasesinduse presidendi valimised.

Õppeaasta 2021-22 õpilasesinduse president on 12.R klassi õpilane Karl Kajak ning asepresident 11.G klassi õpilane Richard Nurmela.

Palju õnne, tugevat närvi ja loovat meelt presidendile ning asepresidendile!

Mida huvitavat Kanal 2 Keila Koolis tegemas käis?

Head vaatamist!

https://www.youtube.com/watch?v=wXuKYgkBDPc

Ristsõnade lahendamine annab ajule tööd. Lisaks sellele saab teada põnevaid fakte ja uut infot.

Kui kõiki vastuseid kohe välja ei nuputa, saab surfata Internetis, uurida raamatuid või küsida nõu targematelt. Viktoriinis osalemine eeldab aga kiiret mõtlemist, tugevat närvi ning laialdasi teadmisi. Kooli mälumängu turniiridel kaasa löömiseks piisab vast veidi väiksemast pagasist, aga Vikerraadio Mnemoturniirile minemiseks sellest siiski ei piisa.

Huvijuhtide Sigrid Orase ja Kai Kulboki eestvedamisel toimusid viinakuu kuuendal päeval Keila Koolis mälumängude esimesed voorud.

Nii tuli 4.-6. klassidel seigelda risti-rästi läbi Eestimaa ja vastata näiteks sellistele küsimustele - milline on Eesti vanim puu ning milline linn Eestis on kandnud Weissensteini nime?

7.-9. klasside meeskondade teadmiseid prooviti ajaloost taimeriigini. Sinna vahele mahtusid sport ja sõjad, sekka erinevad loodusteemad. Kas teie teate, kelle vahel toimus 1914.a Tannenbergi lahing ja kes meie riigikokku valitud olümpiavõitjatest ei ole kunagi tulnud maailmameistriks? Kui vastata ei mõista, siis uurige välja.

Tüüpiline Eestikas. Just säärase ühtse nime alla koondusid gümnaasiuminoorte küsimused, mis kohati olid puremiseks parajalt kõvad pähklid.

Täna ja homme kooli mälumängijate meeskonnas, mõne aasta pärast Mnemoturniiril!

5.-6.klasside TANTSUVAHETUND andis keset koolipäeva  võimaluse lustida, kaasa laulda, jalgu sirutada. 

Seda, et liikumine teeb meele rõõmsaks, peletab väsimuse  ja rahustab närve, teavad meist kõik. Samas - üks asi on lihtsalt teada, sootuks teine omal nahal kogeda.

Kolmapäeval, 20. oktoobril said soovijad  mõnusa muusika järgi lustida ning vaimu ergutada.

 Muusika ja rõõmsad õpilased keset vahetudi kooli aula tantsuplatsil - see  on midagi väga toredat!

Keila Kooli õpilaste loodusfotode rändnäitus püsis koroona tõttu pikalt koolimajas peidus. Nüüd hakkas näitus jälle veerema ja peatub alates 18. oktoobrist Tallinna vanalinnas Kullo Lastegaleriis.

Kel vähegi mahti, seadku sammud Kuninga tänavale ja lubagu endale üks hetk. Las silmad puhkavad ja meel rõõmustab, sest on, mida vaadata.

Näitus jääb avatuks kuni 12. novembrini.

Alates 1. novembrist 2021 kehtib Keila Koolis uus päevakava.

Muudatused lühendavad põhikoolis- ja gümnaasiumis õppivate noorte koolipäevi, mis omakorda annab koolivälisele elule juurde väärtuslikku aega.

Põhikooli- ja gümnaasiumimaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.15 - 09.00

2. tund 09.10 - 09.55

3. tund 10.05 - 10.50 I söögivahetund (3.kl. ja 4.-6. klassid) 

4. tund 11.10 - 11.55 II söögivahetund (7.-9. klassid) 

5. tund 12.15 - 13.00 III söögivahetund (10.-12. klassid) 

6. tund 13.20 - 14.05

7. tund 14.15 - 15.00

8. tund 15.10 - 15.55

Pargimaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.15 - 09.00

2. tund 09.10 - 09.55

3. tund 10.15 - 11.00

4. tund 11.20 - 12.05

5. tund 12.25 - 13.10

6. tund 13.20 - 14.05

7. tund 14.15 - 15.00

8. tund 15.10 - 15.55

Loodemaja õppetunnid toimuvad järgnevalt:

1. tund 08.30 - 9.15

2. tund 09.30 - 10.15

3. tund 10.30 - 11.15

4. tund 11.30 - 12.15

5. tund 12.30 - 13.15

6. tund 13.25 - 14.10

7. tund 14.20 - 15.05

Vahetunni pikkus on 10 minutit, söögivahetunni pikkus on pargimajas ja põhjamajas 20 minutit ning loodemajas 15 minutit.

Söögivahetunnid on pargimajas ja loodemajas pärast 2., 3. ja 4. õppetundi ning põhjamajas pärast 3., 4. ja 5. õppetundi.

https://www.hm.ee/et/uudised/koolirahva-avalik-poordumine-lastevanemate-ja-noorte-poole

Sel sügisel avati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.

Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Millal pöörduda koolipsühholoogi poole?
Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.

Ülevaatlik spikker, missugustes olukordades nõuandeliinile helistada.

Õpilane, tule ja räägi, kui:
• Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti.
• Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
• Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida.
• Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
• Sul on raskusi sõltuvustega.
• Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
• Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on.
• Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui:
• Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
• Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada.
• Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
• Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
• Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.