14.-15. mail toimus Keila Muusikakooli saalis VII vabariiklik lastekooride konkurss-festival, kus osalesid 10 koori: Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, Keila Kooli lastekoor, Kuusalu Keskkooli lastekoor, Narva tütarlastekoor, Paide Hammerbecki Põhikooli lastekoor, Paide Muusika - ja Teatrimaja lastekoor, Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein, Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Türi Põhikooli lastekoorid ning Vene Kultuurikeskuse lastekoor Allegro.
Festivali korraldas Eesti Kooriühing koostöös Keila Kooli lastekoori ja Keila Kooliga, kunstiliseks juhiks oli Elo Üleoja.
Lähtuvalt kohustusliku laulu raskusastmest jagunesid koorid A- ja B-kategooriasse. Valik, kas kergem laul või siiski pisut keerulisem, tuli kooridel endil langetada.
Žürii, kuhu kuulusid Pärt Uusberg, Triin Ella, Maarja Soone, Aarne Saluveer ja Merike Toro, kuulasid, vaagisid, arutasid ning uue, Neerpeltist pärit süsteemi alusel, ei jaganud kohti vaid andsid välja hoopis erinevad preemiad.
Keila Kooli lastekoor saavutas väga hea tulemuse - esimene preemia "cum laude". Žüriilikemed kiitsid koori kõla, musikaalsust, artikulatsiooni, dünaamilisust, põnevat ja mitmekesist kava, lauljate ilmekust ja õiget vokaali tekitamist ning puhast laulmist. Viimase võib panna JO-LE-MI-meetodi kasutamise arvele. Muljet avaldas ka koori suurus.
Oli palju kauneid muusikalisi hetki pakkuv festival ning vahvad töötoad. Suured tänud töötubade läbiviijatele!
5. mail toimus Harjumaa Muuseumi juures taaskord noorte tunnustusüritus Aasta jälg. Sel aastal anti auhindu välja viies kategoorias: tegusate noorte grupp, tegus noor, noorte lemmik, loov noor ja noor sportlane. Nomineeritud oli ka Keila Kooli õpilasi ja õpetajaid.
Tegusate noorte grupi nominendid:
9.klassi lennubänd KIRSID, Keila Noorteleht, ÕF Frukt
Tegusate Noorte Grupp 2021/22 on ÕF Stroops.
Tegus noor nominendid:
Mirell Paljumets, Kadri Käpa, Chrisanne Tamm, Laura Möll, Kaur Kantsik, Kareen Kink, Laura Kõiv
Tegus Noor 2021/22 on Emma-Mia Kübard.
Noorte Lemmik nominendid:
Tiina Murdla, Moonika Tsilk
Noorte Lemmik 2021/22 on Hurmi Väljamäe.
Loov Noor nominendid:
Liisa-Lotte Hein, Mari Meigas, Mia Virunurm
Loov Noor 2021/22 on Tähte Paalaroos, Kaisi Pillart.
Noor Sportlane 2021/22 on Karmel Jano ja Anna Helene Rauk.
Reedel, 13. mail külastas Keila Kooli mobiilne labor "Rändav bioklass". Õppepäeva viisid läbi Tartu Ülikooli tudengid. Õpilased läbisid pipeteerimise olümpia ja tegid erinevaid eksperimente pärilikkusaine ehk DNA-ga.
Oli üks täiesti teismoodi koolipäev, mis arendas silmaringi ning andis uusi teadmisi.
Akrobaatikakool PartnerAkro annab teada, et ….. Keila Kooli õpilased Mia Honga, Meribel Kondimäe, Gerda Johanson, Johanna Saarik, Getter Daffe, Miller Kaisa, Andra Kitshard, Nora Lepiksaar, Lenna Valtna, Eliise Tamm, Sofie Nora Silm, Mia Kaimer, Lilian Mägi, Mirjam Valdek, Noora Valdek, Maria-Kristiina Ollesk, Angeliina Aasa, Mia Jete Koiksoon, Mia Kertu Zujev, Johanna Kukumäe, Adele Koiksoon saavutasid 7.mail head tulemused Eesti Meistrivõistlustel Sportakrobaatikas.
Anname teada, et ootame Keila Kooli gümnaasiumisse sisse saanutelt heatahte avaldust (avatav siit). Nii teame tulevase 10. klassi komplekteerimisega edasi liikuda ning võimalusel pakkuda kohta ootenimekirjas olevatele õpilastele.
Heatahte avalduse ära toomise tähtaeg on T, 31. mai!
Ootame järgmisel õppeaastal meie 10. klassi õppima järgmisi õpilasi (õpilase initsiaalid ning isikukoodi 6 viimast numbrit):
B. A. 010318 L. S. 017055 J. R. 020234 K. P. 020260 K. J. 020262 I. S. 020322 E. K. 020877 G. P. 030234 S. K. 030243 G. P. 030258 R. R. 037033 M. N. 037115 I. M. 040858 K. J.. 050245 S. H. 060828 M. O. 071422 K. K. 080918 A. S. 087020 O. V. 087022 S. A. 087078 E. V. 090255 G. J. 281419 M. M. 284918 B. K. 286010 M. K. 286018 A. T. 286537
H. A. 090260 J. S. 090915 A. V. 100223 G. S. 107033 M. H. 107108 O. G. 114918 S. K. 127042 K. A. 127064 U. P. 130210 H. V. 130231 J. V. 130251 B. P. 130869 M. L. 130880 A. A. 140273 H. S. 140348 M. R. 147017 A. A. 150252 M. J. 177017 E. R. 177043 E. V. 177071 P. E. 180259 K. S. 180304 J. N. 180902 K. E. 190246 A. Õ. 190278 M. J. 190334
S. L. 190355 G. S. 200256 K. L. 207039 K. O. 210240 M. P. 220213 M. K. 220317 R. S. 237110 J. A. 240220 A. V. 247100 O. E. 250213 H. T. 250285 H. L. 250290 M. I. 257050 E. P. 264916 R. U. 270240 R. H. 270264 N. Š. 270368 M. L. 270869 A. T. 277079 K. H. 277081 K. N. 280243 H. M. 287058 K. A. 292013 K. S. 307013
Ootenimekiri: 1. V. M. 147012 2. R. P. 250212 3. R. P. 150017 4. M. L. 257096 5. G. V. 027019 6. G. T. 010230 7. R. O. 270257 8. L. R. 210269 9. E. L. 230245 10. A. B. 312013 11. D. D. 120254 12. H. P. 247194 13. B. T. 087027
Kaunil kevadpäeval, 22. aprillil, mil laululinnud metsades, laantes ja isegi linnades oma viise veeretasid, olid Keila Kooli aulasse kogunenud Harjumaa mudilaskoorid Keilast ja Jürist ning Harjumaa lastekoorid Keilast, Kuusalust ja Koselt.
Päev oli pühendatud muusikaõpetajale, Ellerheina asutaja-dirigendile professor Heino Kaljustele. Ürituse patroon oli maailmas tunnustatud dirigent Tõnu Kaljuste, kes saatis lauljatele videotervituse. Oma kõnes pani ta noortele lauljatele südamele, et noodilugemisoskus on hea koorilaulja puhul hädavajalik. Tervitussõnad lausus ka Keila Kooli direktor Mait Tõitoja.
Kui varasemalt asetas žürii koorid pingeritta, siis maailma vallutanud pandeemia tõttu, otsustati sel korral teistmoodi toimida. Žürii oli koosseisult naiselik, aga igati professionaalne:
Eesti koorijuht ja muusikaõpetaja, Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoori ja lastekoori asutaja-dirigent, laulupidudel lastekooride dirigent ja liigijuht - MAARJA SOONE
Eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja laulja, vanamuusika spetsialist, Vanalinna Hariduskolleegiumi pedagoog, Eesti Raadio Laste Laulustuudio dirigent, ansamblite Heinavanker ja Vox Clamantis laulja, laulupeodirigent - KADRI HUNT
Tütarlastekoori „Ellerhein“ peadirigent, Tallinna Muusikakeskkooli solfedžoõpetaja ja lastekoori dirigent, Muusikakeskkooli koorijuhtimise eriala õpetaja, laulupidudel lastekooride dirigent ja liigijuht - INGRID KÕRVITS. Tema oli ka žürii esimees.
Hindajate arutulude tulemusel jagati preemiad järgmiselt:
Jüri Gümnaasiumi mudilaskoor, dirigent Liivi Lumijõe. Eripreemia põnevate saatepillide kasutamise eest.
Keila Kooli mudilaskoor, dirigendid Anu Matteusja Tiia Peenmaa. Eripreemia koori kauni kõla eest.
Kose Gümnaasiumi lastekoor, dirigendid Heli Sepp ja Anneli Veinberg.Eripreemia laulu „Kõnelus emakeelega“ kaunilt väljapeetud esituse eest.
Kuusalu Keskkooli lastekoor, dirigent Taavi Esko. Eripreemia tehniliselt nõudliku kava väljapaistva esitamise eest.
Keila Kooli lastekoor, dirigent Kadi Härma.Eripreemia tervikliku kava esitamise eest.
Välja jäi andmata Grand Prix.
Heino Kaljuste mälestusele pühendatutud laulupäeval on välja kujunenud traditsioon, et alati meenutab mõni laulja, helilooja või dirigent hetki koostööst Kaljustega. Sel korral rääkis Ingrid Kõrvits ajast, mil ta laulis „Ellerheinas.“
Külalisesinejatena pakkus kuuljatele rõõmu lastekoor „Ellerhein“, dirigentideks Anneli Mäeota ja Ilona Muhel, kellamängu dirigeeris Kristjan Mäeots.
Päeva lõpetas Eesti Kontserdi koolikontsert „Tantsud Iisakust Iirimaani“, mis pakkus kaasalöömis võimalust kõikidele osalejatele.
Selleks, et hästi laulda, tuleb palju harjutada. Samas tuleb jälgida, et harjutamine ei muutuks väsitavaks ning ebameeldivaks tööks, sest siis pole mõtet head tulemust oodata.
Just seetõttu viis poistekoori dirigent Kadi Härma noored lauljad Kloogaranna Noortelaagrisse. Lihviti lauluoskust, aga tehti ka sporti ja tunti rõõmu koosolemisest. Piknik linnulaulu saatel ja õpetaja poolt korraldatud "kommijaht“ olid kõikidele poistele mokkamööda. Noored mehed jäid laagriga rahule, tekkis ainult üks väikene aga. "Järgmisel korral tahaks ikka ööbimisega laagrit!" Õpetaja Härma oli mõttega päri ja leidis, et „seda peavad nad saama!“
14. aprillil toimus Keila Kultuurikeskuses lauluvõistlus KEILA NOOR LAULJA 2022.
Noori lauljaid kuulasid ning hindasid sel korral tuntud lauljad ja muusikud koosseisus: Hanna-Liina Võsa, Urmas Lattikas, Margus Minn ja Indrek Vijard.
Parimad solistid on selgunud ning preemiad jagatud.
Tüdrukud, 7-9 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Eliise Lisanna Pärnpuu
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Anell Kink
III koht
Meribel Surva
Poisid,7-9 aastaste vanusegrupp
I koht
Taaniel Va
II koht
David Kristian Tshibangu
10-12 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Ella Marie Mäger
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Tähe Lilleorg
III koht
Jette Aus
13-15 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Anett Arvisto
II ja III koht
Maria Nicole Garanža ja Karmen Marii Võsu
Eripreemia poistelaulu esindamise eest
Pärt Paalaroos
16-18 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Kerttu Leibenau
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Hanna-Liis Aunver
III koht
Heleriin Valk
Keila linna esindavad lauluvõistlusel HARJUMAA LAULULAPS 2022 solistid: Eliise Lisanna Pärnpuu, Anell Kink, Ella Marie Mäger, Tähe Lilleorg, Anett Arvisto, Kerttu Leibenau, Hanna-Liis Aunver
Lauljate õpetajad on Kadri Leping, Anu Matteus, Tiia Peenmaa ja Kadi Härma.
III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“ toimub 12. juunil 2022 Jõgeval.
Naiste tantsupeole registreerus kokku 383 tantsurühma ligikaudu 5000 tantsijaga. Peole pääses neist 347 rühma.
Keila Kooli esinevad peol õpetajate naisrühm, neiduderühm ning rahvakultuuriselts Rill, kus tantsivad tantsuklasside lapsevanemad. Kõikide rühmade juhendaja on Kaia Kärner.
Palju õnne ja ikka kerget jalga!
Rahvakultuuriselts RillKeila Kooli õpetajannadKeila Kooli neidude rühmNeiduderühm tantsuhoos
Heas korras kasutatud riided saab annetada, anda sõbrale või hoopis ringi disainida. Mida teha aga raamatuga, mis korduvast lugemisest hakkab juba pähe jääma? Õige vastus on - vahetada uue raamatu vastu.
Keila Kooli algkoolimajas toimus aprillikuu alguses traditsiooniline raamatuvahetuselaat. Iga lugemishuviline võis kodust laadale tuua ühe või kaks raamatut ning koju tagasi kõndida uuega. Raamatuid kogunes päris kenake hulk. Nende seas leidus muinasjutte, pildiraamatuid, seiklus- ning põnevusjutte, lindude-ja loomade elust pajatavaid teoseid, meisterdamisõpetusi ning luuletusi.
Vahet pole, kas oled noor või vana raamatulugeja, sellise hulga seast leida üks ja õige, on ikka paras peavalu. Nii tuli hoolega uurida, sirvida, natuke siit-sealt lugeda, arutada sõbraga ja alles siis sai otsustada.
Igal aastal toimub Eestis koolinoorte emakeeleolümpiaad, mida korraldavad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool vaheldumisi.
2021/2022. õppeaasta olümpiaadi põhiteema oli “Suuline keel kõnes ja kirjas” ning korraldajaks Tartu Ülikool.
Olümpiaadi tulemused kuulutati välja 25. märtsil Tartu Ülikoolis toimunud aktusel, kuhu kutsuti olümpiaadi 30 parimat. Keila Kooli kahel noorel oli au kuuluda nende sekka.
Palju õnne ja ikka kõrget lendu Teile, kallid õpilased LISETTE TARTO ja MIRELL PAJUMETS!
Aitäh, õpetaja Tiina Murdla! Aitäh, õpetaja Karl-Henri Käämer!
Esmaspäeval, 14. märtsil käisid Keila Kooli gümnasistid geneetika õppepäevadel Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Õpilased said oma teadmisi rakendada ja uusi oskusi omandada kahes töötoas: kriminalistika ja HIV retseptori.
Kriminalistika töötoas uuriti, millise kahtlusaluse DNA kattus sündmuskohalt leitud DNA-ga ning HIV retseptori töötoas said õpilased teada, kas on HIV retseptori suhtes homosügoodid või heterosügoodid. Õpiti pipeteerima, DNA-d paljundati PCR meetodil ja kasutati ka geelelektroforeesi.
14. märtsil on emakeelepäev. Keila Koolis on traditsiooniks, et pidupäeva puhul peab kooliraadios kõne üks abiturient. Sellel aastal kõneleb 12.h klassi õpilane Tähte Paalaroos. Emakeelest mõtisklesid nii gümnasistid kui ka põhikooliõpilased. Karmen Marii Võsu 7.b klassist ja Leele Veersalu 8.a klassist kirjutasid emakeelepäeva auks retseptid.
Eestlaslik kook Eesti moodi
Leele Veersalu, 8.a
Vaja läheb:
250 g vabadust
1/4 liitrit puhast vett ja õhku
100 g eesti keelt
50 g perekonda ja lähedasi
4–6 rukkilille õit
30 g rahvapärimust ja folkloori
Lisa kuuma vette külmas vees lahustatud vabadus ja eesti keel. Keeda läbi ning jahuta. Seejärel lisa perekond ja lähedased. Maitsesta puhta vee, õhu ja rahvapärimuse ning folklooriga. Kaunista rukkilille õitega. Valmis toode serveeri mõnel riiklikul pühal või tähtpäeval tuletades meelde eestlaseks olemise au.
Tundub, et üheksandad klassid on sellest vanasõnast õppust võtnud ning alustasid kevadballi ettevalmistustega juba jaanuaris. Tänaseks on selgeks saanud nii valsi põhisammud kui rumba ruudud, keerukas ja kirglik tango jääb sel korral tantsukaardilt välja. Kleidid on välja valitud, ülikonnad leitud, kõrgetel kontsadel käimist saab õnneks veel harjutada.
Kooli huvijuhi Sigrid Orase sõnul on korraldusmeeskonnal käed- jalad tööd täis. Palju on juba tehtud, aga nii mõnigi asi vajab veel sättimist ning tagant lükkamist. Huvijuht on noorte organiseerijatega rahul. "On tunda ja näha, et noored ise on sellest ballist väga huvitatud ning suhtuvad organiseerimisse tõsiselt. Oodata on õnneloosi, üheksandikest moodustatud bändi ja hulganisti teisi toredaid tegevusi. Kõike ei saa ära rääkida, tuleb ikka ise kohale tulla. Noored on leidnud ballile palju toetajaid ja selle üle oleme väga rõõmsad ning otse loomulikult suur aitäh kõikidele sponsoritele!"
23. veebruaril toimus põhikooli bioloogiaolümpiaadi koolivoor, mille korraldajaks oli Tartu Ülikooli teaduskool.
7. klassid (12 osalejat)
I koht
Mariann Reis
II koht
Karl-Mattias Allikmäe
III koht
Ralph Robert Kilkson
8. klassid (8 osalejat)
I koht
Ööle Lilleorg
II koht
Andree Vainsalu
III koht
Karl Hannes Künnapas
9. klassid (13 osalejat)
I koht
Mirell Pajumets
II koht
Kristjan Arusalu
III koht
Mirtel Lõhmist
Palju õnne!
PANE TÄHELE: Põhikooli bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor toimub 25. märtsil algusega kell 10.00 Keila Kooli arvutiklassis Moodle keskkonnas ja kestab 2 tundi.
21. jaanuaril toimus gümnaasiumi bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor.
veebruaril toimunud maakondlikul emakeeleolümpiaadil saavutas 8. klasside arvestuses II koha Lisette Tarto ( õpetaja Tiina Murdla) ja 9. klasside arvestuses pälvis III kohaMirell Pajumets (õpetaja Karl-Henri Käämer).
Mõlemad õpilased osalevad 11. märtsil toimuvas vabariiklikus voorus.
1. septembril kuulutati Keilas välja koolirahu. Keila linn kannab terve õppeaasta vältel auväärset tiitlit - koolirahu pealinn.
Üheksandate klasside õpilased Hanna Maria Lepp, Mari-Liis Blumkvist ja Ursula Prants ning kuuenda klassi õpilane Karl Joonas Kuusler küsitlesid enda kaasõpilasi, et saada teada, mida nende jaoks tähendab koolirahu.
Laupäeval, 12. veebruaril toimus Viimsi Gümnaasiumis Harjumaa füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor. Üheksandate klasside arvestuses osales kokku 34 õpilast.
Keila Kooli esindasid: Oliver Grauen, Oliver Eesmäe, Kristjan Arusalu, Ursula Prants, Karl-Joonas Haarakalju, Ingvar Saarend, Ville Mets.
II koht
Oliver Grauen (õpetaja Ermo Soobik)
IV koht
Oliver Eesmäe (õpetaja Olgert Laidsaar)
Oliver Grauen on kutsutud ka vabariiklikku lõppvooru, mis toimub 9.-10. aprillil. Palju õnne!
26. jaanuaril pidasid torekad üle Eesti TORE sünnipäeva!
Juba 26 aastat on koos käidud, koos suuri ning väikseid tegusid tehtud, koos avastatud ja õpitud.
Sel aastal tähistatakse TORE sünnipäeva konverentsiga „TOREduse turvasaarel”, mis toimub 18.-19. veebruaril Keila Koolis.
Ees ootavad põnevad tegevused alates kohtumisest elustiili treeneri Allan Randlepaga, lõpetades üldkoosoleku ja aaretejahiga. Sinna vahele mahuvad töötoad, tordi söömine, mängud ja loomulikult õhtune tantsupidu.
TOREduse turvasaarel on peremeheks Keila Kooli torekad, ikka koos väga pikaaegse TORE juhendajaga, Heli Israeliga.
MEESKOND:
Alexandra Leanna Väli Alvar Vahtra Ann Kristiin Fuchs Carmel Sengbusch Emma-Mia Kübarad Georg Marcus Vellmann Hanna-Grete Suurvärav Hanna Liis Aunver Iris Mälter Kadri Käpa Karl Altermann Kerttu Leibenau Liset Soosaar Marcus Metsaru Mari-Liis Blumkvist Miia-Britt Ojala Miina Vanem Oskar Voldemar Viigisalu Piia Lovisa Jürlau Ronald-Ralf Sammal Ursula Prants
Joonistamine on lõõgastav tegevus. Muidugi ainult siis, kui suudad lahti lasta mõttest, et ma ei oska, ei saa, ei julge. Eriti aitab närve rahustada maalimine. Võtad aga pintsliga värvi ning kannad paberile. Taustaks kõlamas mahe muusika. Nii saab kõik endas valitsevad halvad emotsioonid paberile välja valada. Enda närvid terved, rääkimata teiste närvidest.
Kui värve pole, siis ajavad asja ära ka tavalised värvipliiatsid.
Veebruarikuu keskpaiku korraldasid 12. klassi ürituste korralduse kursuse õpilased (juhendaja Jaanus Väljamäe) suure kooli aatriumis joonistamisürituse. Kolmel vahetunnil oli kõikidel õpilastel ja muidugi ka õpetajatelel võimalus oma tunded ja ideed vabalt paberile kanda. Stressi maandada. Lihtsalt kätt proovida. Hetkeks mõtted teistele radadele viia. Lõpptulemusena võib öelda, et joonistamine osutus väga populaarseks.
Jääb vaid loota, et nii vahva ettevõtmine ei jää ainsaks katseks. Meil kõikidel on ju vaja seda hetke ja kohta, et veidike auru välja lasta. Joonistamine aitab. Ja paber kannatab kõike.
Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett.
Karupoeg Puhh
14. veebruaril tähistame sõbra- ehk valentinipäeva.
Just sel päeval on paslik pidada enda sõpru meeles hea sõna-, magusate kommide- või hoopis enda valmistatud kinkidega.
Armunute jaoks on sellel päeval aga hoopis eriline tähendus. Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Keila Kool pani kaks kokku. Kes tahtis, sai sõbrale laadalt osta magusa kingituse ning jäädvustada endast üks äge pilt. Kõrvuni armunutel, aga loomult pisut häbelikel, oli võimalus armastuse avaldamiseks kasutada sõbraposti.
Üks, mis kindel - laat oli menukas ja kaubad lettidelt vähenesid kiiresti. Eriti need tooted, mida sai põske pista. Isegi klassikud on öelnud: „Mis võiks olla olulisem kui väike söödav asi?“ (Puhh)
Kõikide sõbralike sõprade päevalt ei puudunud ka mõnus muusika. Täies hiilguses seisis koolipere ees Keila Kooli kõige kuumem bänd Kõbi. Julgemad said tantsu keerutada, arglikumad jalaga takti lüüa ja niisama kaasa õõtsuda.
Mälumäng on hea treening ajule ning annab ülevaate enda teadmistest. Vahel võivad tulemused ehmatada, vahel hoopis üllatada.
Kui pead saab murda koos meeskonnaga, siis on kindlasti lihtsam õige vastus leida. Keegi ikka midagi teab, on kusagilt kuulunud ja pealegi - ühtsuses peitub jõud. Kesknädalal pandigi see õpilaste ühtne jõud proovile.
4.- 6. klasside mälumängu teemaks oli loodus. Nii tuli näiteks teada, millistel roomajatel ei ole hambaid ning minutilise täpsusega talvise pööripäeva pikkust.
7.-9. klasside mälumängurite teadmised pandi proovile ohustatud liikidega. Küsimused ei olnud just kergete killast. Kas teil on aimu, millised ohud võivad kaasneda aednike poolt ühelt maalt teisele viidud taimede levimisega? Või oskate ehk öelda, kes olid esimesed suured rohusööjad Hawaiil, kes hakkasid ohustama sealseid taimi?
Kui taipasite vastata kõikidele küsimustele, siis võite endale õlale patsutada. Ning boonusena lahendada viimase ülesande. Kui kiiresti kasvavad elevandi võhad? Kas 7 cm aastas, 17 cm või hoopis 4 cm aastas. Huupi ei tasu pakkuda. Õige vastuse leiab tarkadest raamatutest!
8. veebruar on turvalise interneti päev ning sel aastal on fookuses märkamine ja hoolimine.
Keila Kooli 1.- 4. klasside õpilastel käis külas Maarja Põllu, kes rääkis noortele kuulajatele nii interneti vajalikkusest, kui seal valitsevatest ohtudest.
Noortekeskuse töötaja Maarja ärgitas lapsi kaasa mõtlema ja rääkima. Kõige pikemalt arutleti küberkiusamise teemadel - mis see on, kuidas seda vältida ja mida siis ikkagi teha, kui oled ise või on sõber sattunud kellegi pahatahtliku rünnaku ohvriks. Kõlama jäid mõtted- mõtle hoolega, mida ja kuhu sa postitad, ära jaga pilte enda kodust, hoia enda salasõna turvalises kohas. Ja kõige tähtsam, mida Maarja korduvalt toonitas- kui sind või sinu sõpra keegi interneti vahendusel hakkab kiusama, siis tuleb sellest koheselt rääkida kas enda emal-isale või õpetajale. Enda murega ei tohi jääda üksinda!
Laupäeval, 5. veebruaril toimus Loo Keskkoolis vabariikliku muusikaolümpiaadi Harjumaa voor.
Keila Kooli õpilased saavutasid väga head tulemused.
II kohtErik Rajamäe, 12. r klass
III kohtTähte Paalaroos, 12. h klass
Mõlema õpilase juhendaja on Kadi Härma.
Muusikaolümpiaad koosneb 5 voorust: kirjalik töö muusikaloost, varem ettevalmistatud laulu esitus ja omaloomingulise pala ettekanne, noodist võõra nooditeksti ja rütmiteksti esitamine ning vabalt valitud kontserdikülastuse arvustus.
Mitte iga kool ei saa uhkeldada isikliku suusabaasiga, rääkimata võimalusest uksest väljudes kohe suusad alla panna ja rajale söösta. Keila Kool saab!
Tiigri aasta alguses, 1. veebruaril, toimus ametlik suusabaasi avamine. Kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja ning maailmameister Kristina Šmigun-Vähi oli selle vahva sündmuse tunnistajaks. Silt paigas, pani endine tippsportlane suusad alla ja tõukas ennast rajale. Ikka selleks, et koos õpilaste- ning julgemate õpetajatega üks väikene suusatreening teha.
Küsimusele, kas suurvõistlusi jälgides sooviks ta ise jälle rajal olla, vastas Kristiina eitava pearaputusega. Samas nentis, et kui vahel saab numbriga särgi selga, siis endale armu ei anna ning pingutab vanast harjumusest ikka nii, et vere maitse suus. „Enda lapsi ma tippsporti ei suuna, aga kui nad seda soovivad, siis kätt ette ka ei pane. Kõige tähtsam, et nad oleksid õnnelikud!“
Timo Suslov - endine Keila abilinnapea, praegune Riigikogu liige, Kristina Šmigun-Vähi, Raido Notton - Keila terviseradade rajameister
Kesknädala õhtupoolik Keila Kooli põhjamajas. Garderoobis valitseb tühjus. Söökla uksed on lukus. Igiliikur Merike on ka lõpuks koju läinud. Viimased õpetajad lahkuvad kiiruga. Tühi koolimaja, kus valitseb rahu ja vaikus. See kõik on siiski petlik. Treppidest jookseb alla huvijuht Sigrid, juuksed lehvimas tuules, nina paberites. Aula ukse taha jõudes pidurdab hoo maha ning poetab ennast vargsi saali.
Hetkeks kostub aatriumisse kaunis muusika ning kellegi nõudlik hääl: “Astume rütmi, astume ikka rütmi - üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm! Noormehed, proovime tantsupartneri varbaid säästa!“
Huvijuht pistab pea ukse vahelt välja ja kutsub mind vaatama, aga loeb sõnad peale, et tantsijaid ei tohi segada ja tantsuplatsile proovima ka ei tohi minna. Kahju! Oleksin tahtnud Rumba ruutu meelde tuletada.
Noori jälgides saan aru, et tantsu õppimine on raske töö. Kõik on keskendunud ja vaatavad ainiti põrandale. Ruut ei taha välja tulla, rütm kipub käest minema ning kahe jala asemel tundub neid olevat lausa kuus.
Tantsuklubi Mambo treenerid Svea ning Airi Juur on kannatlikud, julgustades aina uuesti ja uuesti proovima. „Astun ruutu, ikka üks, kaks kolm, üks, kaks, kolm. Vaata partnerit, vaata partnerit!“ No kuidas sa seda partnerit saad vaadata, kui jalad kipuvad sõlme minema! Aga ükski tantsija ei loobu. Kõik ponnistavad edasi, kulm kortsus, selg märg.
„Järgmine tants on valss!“ kõlab tantsuõpetajate rõõmus hõige. Noored ei ole nii rõõmsad, aga minema ka keegi ei jookse. Ju tuleb neile meelde ütlemine - raske õppusel, kerge lahingus. Ja lahing ei ole enam mägede taga. Märtsikuu 25-ndal päeval toimub Keila Koolis üheksandike kevadball. Seega on, mille nimel vaeva näha! Nii saavadki noored kord nädalas tantsupõrandal kokku, omandavad uusi samme, kordavad ja lihvivad, katsetavad ja harjutavad. Selleks, et ballil särada, tantsupõrandal uhkeid poognaid võtta ning täiel rinnal õhtut nautida.
Teisipäeval, 25. jaanuari pärastlõunal, toimus Pargi tänava äsja valminud koolihoones sümboolne lindi lõikamine.
Kohale olid palutud inimesed, kes ühel või teisel moel olid andnud oma panuse Keila Kooli uue hoone kerkimisele. Tänati projekteerijaid, ehitajaid, mööbli valmistajaid, sisustajaid ja veel paljusid teisi, ilma kelleta poleks see avar ning kaasaegne maja valminud.
Meeleolukate sõnavõttudega esinesid EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels, Keila Kooli direktor Mait Tõitoja ja Mapri Ehitus OÜ esindaja Tarmo Roos.
Lindi lõikasid läbi EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels ning algkoolimaja õpilasesinduse president Piibe Paalaroos.
Keila Vesi kinkis koolile ainulaadse kella, kus päeva pikkuseks parasjagu üks koolipäev - kuus tundi.
Muusikalise tervistusega esines 3.b klassi õpilane Ella Marie Mäger, keda saatis klaveril õpetaja Kadri Leping.
Huvilistele tehti uues Männiku korpuses ka väike ringkäik, näidati suusahoidlat, spordisaali, klassiruume ja avarat garderoobi. Külalistele imponeerisid eriti interaktiivsed tahvlid, avarad valgusküllased klassiruumid ja aknast avanevad loodusvaated.
Meil on, mille üle rõõmu tunda!
Õppealajuhataja Kaja Peetris, õppealajuhataja Mirjam Pärtel, direktor Mait Tõitoja, Keila Linnavolikogu esimees Tanel Mõistus, EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels uue koolihoone avamisel.
Selleks, et saada targaks, tuleb õppida. Selleks, et osata teisi juhtida, peab esmalt õppima ennast juhtima ja alles siis saab asuda teisi organiseerima. Kooli sündmuste korraldamine ning läbiviimine ongi üks suur masside juhtimine.
Just seetõttu kogunesid Keila Kooli 49 klassivanemat 13. jaanuaril Keila noortekeskusesse õppepäevale.
5.-9. klassides õppivaid noori juhendasid kooli huvijuht Sigrid Oras ja noortekeskuse noorsootöötaja Laivi Tammejuur. Otsiti ühiseid väärtusi ning keskenduti koostööle. Läbi erinevate mängude ja grupitööde lihviti omadusi, mis aitavad tulevikus olla julgemad, sihikindlamad, loovamad.
Kevadel toimub Koolirahu raames pereõhtu, mille eestvedajateks saavad olema värskelt koolitatud klassivanemad. Mida teha, kuidas teha, kus teha? Nendele küsimustele otsiti juba nüüd vastuseid.
Kooli huvijuhi Sigrid Orase pilgu läbi oli koolitus hästi ajastatud ning kõik asjad toimisid. “Päev sujus üle ootuste hästi. Ilmselt mängis oma rolli ka see, et noored olid äsja naasnud koolivaheajalt, nad olid puhanud ja uute ideedega. Ka mina sain sealt inspiratsiooni edaspidiseks.“
Õppepäevaga jäid rahule ka noored ise. Küsimusele, mida täna õppisid, tuli hulganisti positiivset tagasisidet. Oskust töötada rühmas ja enda päeva planeerida, julgust teiste ees esineda, mõistmist, et ka minu arvamus on tähtis – just sellised vastused tekitasid korraldajatele kõige rohkem rõõmu.
Nagu ütleb rahvatarkus - raske õppustel, kerge lahingus.
Loodame siis, et kevadise pereõhtu korraldamine ei valmista noortele klassivanaematele enam suurt peavalu ega magamata öid.
4. d klassi õpilastel toimus esmaspäeval, 17. jaanuaril kehalise kasvatuse tund uutes spordihoone ruumides. Ja mitte spordisaalis vaid hoopis suusahoidlas.
Oh seda elevust ja põnevust!
Kõigepealt pakiti lahti suusavarustus ja sorteeriti see nii, et suusad ühte, suusakepid teise ja jalanõud kolmandasse hoiukohta.
Siis tuli see kõige mõnusam osa. Kõik õpilased said endale algavateks suusatundideks valida õige pikkusega suusad, suusakepid ja loomulikult õiges suuruses saapad.
Kui alguses mõni ei tahtnud kaasa lüüa ning ajas jonnijoru, siis teiste elevus pani meelt muutma. Suusatunni köögipool oli ühtaegu nii hariv kui põnev.
Kolmapäeval, 12. jaanuari keskpäeval, avatakse üle-eestilise ettelugemisega raamatukogude aasta. Ette loetakse möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikku teost.
Täiskasvanud lugejad laenutasid kõige rohkem (3500 korda) Mudlumi “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
Lastekirjandusest laenutati kõige enam Piret Raua raamatut “Tobias ja teine b”, mis jõudis lugejate kodudesse 4335 korral.
Harju Maakonnaraamatukogus loeb suurtele ette Keila abilinnapea Eike Käsi, lastele pargimaja näitlejast abiõpetaja Ragnar Uustal.
Aasta jooksul toimub raamatukogudes üle Eesti sadu sündmusi. Tegevustega saab end kursis hoida jälgides spetsiaalselt teema-aastaks loodud veebilehte, mille sündmuste kalendrit raamatukogud jooksvalt täiendavad.
Pühapäeval saab pikk talvepuhkus läbi ning algab õppetöö.
Nüüd tuleb mõneks ajaks meelistegevused jätta sinnapaika ning keskenduda õppimisele.
Kahjuks on ebameeldiv külaline ikka veel alles ja ilmselgelt soovib koos meiega kooliteed jätkata. Selleks, et saaksime võimalikult kaua ilma haiguseta õppetööle pühenduda, peame ise igal moel kaasa aitama. Ja kõige tõhusam moodus on testimine.
Kõik Keila Kooli õpilased testivad ennast kodus pühapäeval, 9. jaanuaril.
Positiivse vastuse korral jääb õpilane koju ja võtab kiiresti ühendust enda perearstiga.
Haigustunnustega palume kooli mitte tulla.
Pingutame ühiselt ja hoolime, siis saame ka COVID-19 viiruse koolist eemale tõrjuda.
Reedel, 17. detsembril toimus põhjamajas traditsiooniline "Jõulu teemapäev", mille korraldajaks oli õpilasesindus.
Tegevusi jagus igale vanusele ja igale maitsele.
Aatriumisse tekkis jõululaat, kus pakuti õpilasfirmade kaupu ja erinevate klassikollektiivide head ja paremat kraami. Kel huvi, sai lasta teha endale ühe ägeda näomaalingu või hoopis meisterdada ja saata postkaarte. Fotonurk oli sisse seatud ikka selleks, et ennast üksi või koos sõpradega pildile jäädvustada. Aulas sai vahetundide ajal mängida jõulu-kahhooti ning tantsida.
Õpetajate toas toimus aga õpetajate jõululaat.
Meeleolu aitas hoida teada-tuntud kuum ansambel KÕBI.
Laat oli nii vahva, et isegi söökla töötajad käisid uudistamas ja päkapiku kotti kingitusi varumas. 🙂
Nädal enne koolivaheaja algust toimusid Keila Mihkli kirikus Keila Kooli traditsioonilised jõulukontserdid.
Kooliperele esinesid nii laulukoorid kui väiksemad ansamblid. Lauldi talvest ja jõuludest, päkapikkudest, saanisõidust ja rõõmust, mis jõulude ajal hinge poeb. Ühislaulude ajal rõkkas kirik heledatest lauluhäältest.
Jõulude tähendusest, armastusest, rõõmust ja hoolimisest rääkisid nii koguduse õpetaja Matthias Burghardt, kui kooli direktor Mait Tõitoja. Igale kooliastmele omamoodi, ikka vastavalt kuulajate vanusele.
Üks, mis kindel. Kel enne kirikusse minemist oli tuju halb ning jõulutunne kadunud, siis sealt lahkudes olid lood sootuks teistmoodi. Meeleolukas kontsert andis kaasa positiivsed emotsioonid ja rõõmsa meeleolu. Jõulumeeleolu.
Detsembrikuu keskel sai lõpuks ära peetud koroona tõttu kaks korda edasi lükatud TORE õpihuvilaager. Kuna kahel eelneval õppeaastal jäid TORE ringi kontaktkoolitused pooleli ja koostööharjutused tegemata, siis keskendus laager just nendele. Kolmel päeval ja ühel ööl toimunud laagris osales 17 Keila Kooli ja Laulasmaa Kooli torekat. Reedel ja laupäeval mõtiskleti Laulasmaal üheskoos oma omaduste, oskuste ja väärtuste üle, harjutati erinevatel viisidel koos tegutsemist, saadi omavahel paremini tuttavaks, kokati, õpiti üksteiselt uusi mänge. Reede õhtul sai tantsu lüüa ja kaardimänge mängida. Ööbiti Laulasmaa koolimajas. Laupäeval kulus suurem osa päevast Havihamba saare ülesandele – mida saarele kaasa võtta, kuidas seal hakkama saada ning elu korraldada.
Mõned päevad hiljem kinnistati õpitut läbi mänguliste tegevuste. Kõige keerulisemaks osutus lõpuks esmapilgul lihtne lõngakera harutamise mäng.
Noorte hinnang laagrile oli kümnepallisel skaalal 9-10. Otsustati, et säärasel moel kohtutakse ühises TORE ringis edaspidigi. Laagrit vedasid TORE juhendajad – Merit Laulasmaalt ja Heli Keilast.
Reede, 17. detsember saab Keila Koolis olema üsna jõuluhõnguline. Selleks, et lähenevatele pühadele ikka rõõmsalt ja õiges meeleolus vastu astuda, saame ise palju kaasa aidata.
Pargimajas on just sel päeval kõik õpilased ja õpetajad oodatud kooli jõuluteemaliste kampsunite ja vestidega. Kellel veel sellist vahvat riietuseset kapis pole, jõuab asja parandada.
Põhjamajas toimub aga jõulu teemapäev. Aatriumi kahel korrusel saavad õpilased müüa enda valmistatud tooteid. Laadamelu juurde kuuluvad ka muud vahvad tegevused, aga kõike ei saa siiski ette ära rääkida - kirjutada.
Õpetajate toas toimub laat koolimeistritele. Just seal on õpetajatel võimalus pakkuda kolleegidele enda kätega tehtud sukke, sokke, kindaid, mütse, kompotte ja muud kasulikku ja maitsvat kraami.
Kes veel pole jõudnud jõuluvana kingikotti täita, siis reedel on selleks suurpärane võimalus.
Alates selle aasta 1. septembrist kannab Keila linn vahvat tiitlit - koolirahu pealinn.
Koolirahu pealinnaks olemine toob endaga kaasa hulga tegevusi ja sündmusi, mis kõik tuleb pika õppeaasta jooksul Keila Koolis ja noortekeskuses läbi viia.
Nii tutvustatigi kolmapäeval, 01. detsembril Keila Kooli klassijuhatajatele noorteinfo töötubade materjale. Õpetajatele käisid rääkimas Keila Noortekeskuse noorsootöötajad Laivi Tammejuur ja Gethe Kooli.
Noorteinfo töötoad toetavad noorte üldpädevuste arengut mitteformaalse õppe kaudu ning aitavad tõsta noorte informeeritust. Lisaks aitavad töötoad arendada noorte info- ja meediakirjaoskust.
Õppeaasta lõpuni on jäänud 6 kuud ja sinna sisse mahub 11 töötuba.
Detsember
„Kuidas vägivalda ennetada“
Jaanuar
„Õige ja vale eristamine“
„Turvaliselt ja targalt nutiseadmes“
Veebruar
„Vaimne tervis“
„Tervis. Maga, söö, liigu ja mõtle paremini“
Märts
„Tõhusa õppimise nipid“
„Rahatarkuse töötuba“
Aprill
„Mõeldes karjääri planeerimise peale“
„Inspireeritud eesmärkide suunas ja tuleviku mina“
Kolmapäeval, 1. detsembril, toimus Viimsi raamatukogus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ Harjumaa eelvoor. Sel aastal tuli esitada üks Lydia Koidula ja üks Jaan Kaplinski luuletus või proosakatkend. Meie noored etlejad olid väga edukad.
8.-9. klasside arvestuses saavutas Mia Honga III koha ning Lisette Tarto II koha.
Gümnaasiumiastmes sai Kriselda Kisel teise koha ning Tähte Paalaroos võitis I koha.
Tähte esikoht tagas ka pääsu XXV üleriigiline noorte etluskonkursile "Koidulauliku valgel", mis toimub 13. detsembril 2021 Pärnu Koidula Muuseumis.
Kooli sünnipäeval peeti tänukirjadega meeles neid, kes on koolis töötanud 5, 15, 25, 35 või 45 aastat. Teenetemärkidega õnnitleti õpetajaid, kes on kooliellu panustanud 10, 20, 30 või 40 aastat.
15.-26. novembrini oli Keila Koolis Vabamu rändnäitus „Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“, mis rääkis loo iga inimese panuse olulisusest vaba, iseseisva ja demokraatliku riigi kujundamisel ning hoidmisel.
Seda olulist sõnumit aitas abiturientidel omal nahal mõista Vabamu näitust täiendav demokraatiatrenn, mis toimus 22. novembril lipuväljakul.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide raames käis suurem osa põhjamaja õpilastest rändnäitusega tutvumas. Saabuva kodanikupäeva valguses on hea meelde tuletada, et riik see olemegi meie.
Novembrikuus olid gümnaasiuminoortel põnevad kohtumised Keila Kooli kunagiste õpilastega. Nädal, mis kandis nime „Tagasi kooli“, tõi koolimajja enda elust ja tegemistest rääkima mitmeid vilistlasi. Mida siis ikkagi teha, kui lõputunnistus taskus ja maailm valla? Ilmauks on irvakil, kõik on kuskil võimalik…. Õiget valikut on ütlemata raske langetada. Kas astuda ülikooli, kui ja, siis millisesse, kas jääda armsale Maarjamaale või haarata kohver ning suunduda laia ilma, mida õppida, kas üldse õppida või hakata hoopis raha teenima? Tuhat küsimust ja proovi siis nendele see üks õige vastus leida.
Enda kogemusi jagasid Veljo Reinik, Hele-Riin Karja, Rasmus Pitkänen, Karoliina Kreem, Erik Ehrbach, Ivar Krustok, Martin Põldvee, Kai-Riin Tomera ja Karmo Tihane.
Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. Arvo Valton
19. november ei ole tavaline päev. Päris pidupäev see ka ei ole, pisut teismoodi aga kindlasti. Just sel päeval tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva..
Mehed on küll tugevad ning ei kipu enda emotsioone välja näitama, aga olgem ausad - tunnustust ning kiitust vajavad ka kõige karusemad meeskodanikud.
Nii ongi selle päeva peamisteks eesmärkideks tunnustada positiivseid meeseeskujusid; mitte ainult filmistaare ja sportlasi, vaid tavalisi mehi, kes elavad ausalt ja eeskujulikult, tunnustada nende panust ühiskonda, abiellu, pereellu, laste kasvatamisesse ja keskkonda.
Rõõmsat meelt, hella hinge ning ikka sitkust ja tugevaid närve kõikidele meestele!
Vaata Keila Kooli noorte poolt loodud lustakat lühifilmi:
Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat, mis alates 2018. aastast kannab Põhjamaade kirjanduse nädala nime. Algne idee toimib endiselt ja on lihtne: süüta küünal ja loe koos kaaslastega.
Keila Kooli 5.g klassi õpilased käisid Harju Maakonnaraamatukogus kuulamas ettelugemist.
15. novembrist kuni 24. novembrini viib Daily koolitoitlustus läbi rahulolu uuringut.
Küsitluse eesmärgiks on saada enda tööle võimalikult adekvaatset hinnangut ning ootustele vastavust. Uuringu tulemusetest teavitatakse ka kooli juhtkonda.
Küsitlus on veebipõhine, vastama oodatakse kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja koolitöötajaid.
Päeva eesmärgiks on julgustada sallivust, austust ja dialoogi eri kultuuride, rahvuste, inimeste ja organisatsioonide vahel.
Mõtle ka Sina, kui salliv oled enda kaaskondlaste suhtes? Kas pead ennast kõige targemaks ja enda arvamust õigemast õigemaks või suudad siiski olla mõistev ka nende suhtes, kes on Sinust erinevad?
Olgem sallivad ja tolerantsed, vaadakem maailma ikka avatud pilguga!
Vastavalt uuele korraldusele tuleb kodus COVID-19 test teha nüüdsest järgmiselt: pühapäeva ja kolmapäeva õhtul. Palun testi ennast kindlasti! Ja hoidume asjatutest kontaktidest.
Mida väiksem nakatumine, seda suurem on tõenäosus, et saame jõuludeni koolis käia. Hoiame ennast ja teisi!
Kiirtestimine jätkub veebruarini. Edaspidine testimisvajadus sõltub viiruse levikust.
Aasta 2021 on Keila linna ja Keila Kooli jaoks eriline aasta –
möödub 330 aastat haridustegevuse algusest Keila piirkonnas.
Juubeliaasta raames valmis Keila Kooli 40-aasta teenetemärk ehk tööstaaži märk, mis sel korral sai kuldne.
See on kaunis täiendus abituriendi teenetemärgile ning 10-, 20- ja 30 aasta tööstaažimärgile.
Juubelipidustused peaksid olema suurejoonelised ja rahvarohked, aga koroonaviirus sellest ei hooli. Tema seab meile kõikidele omad piirid ja ettekirjutused. Õnneks ei saa ta meile kõike keelata.
Nii tähistabki Keila Kool 26. novembril hariduse 330 aastapäeva piduliku videoaktusega. 1.-9. klasside õpilased saavad kaasa elada tantsudele, lauludele, luuletustele ja meeleolukatele sõnavõttudele.
10.-12. klassid näevad aga kooli ajaloo dokumentaalfilmi esilinastust.
Seoses kiirelt leviva ja väga nakkava COVID-19 viirusega palume tungivalt kõikidel õpilastel kanda koolis kaitsemaski.
Maski kandmine on soovituslik alates 12 eluaastast.
Eriti oluline on kanda maski vahetunnis, sest just siis puutuvad omavahel kokku paljud erinevate klasside õpilased.
Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.
Loodame väga õpilaste ja vanemate mõistvale suhtumisele!
Seoses elektritöödega pargi- ja loodemaja sööklas saavad täna, 01. novembril õpilased endale toidupaki ja söömine toimub klassides. Toidupakis pirukas, õun ja mahlajook. Teisipäeval toimub tavapärane toitlustamine.
Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt, algab üldhariduskoolides novembrist 1.-12. klassi õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine.
Esimesel kahel nädalal testivad end kõik kolm korda nädalas (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidine testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle.
Pane tähele!
Tegemist on lapsesõbralike hõlpsalt õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on õpetaja juhendamisel kõigile jõukohane. Samu teste on testimiseks kasutatud Austrias nii koolides kui kodudes õpilaste ja õpetajate testimiseks.
Testid jagatakse tunni alguses, õpilased teevad testi ning 15 minuti pärast on tulemus teada. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest.
Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire.
Soovitame testida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 1. tunni alguses.
Positiivse testitulemuse saanud õpilane läheb koju ja vanem broneerib aja perearsti kaudu PCR-testimisele.
Sel sügisel avati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.
Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.
Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.
Millal pöörduda koolipsühholoogi poole? Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.
Õpilane, tule ja räägi, kui: • Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti. • Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega. • Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida. • Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega. • Sul on raskusi sõltuvustega. • Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla. • Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on. • Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.
Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui: • Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast. • Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada. • Lapse käitumine on ootamatult muutunud. • Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud. • Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.
Keila Kooli õpilaste loodusfotode rändnäitus püsis koroona tõttu pikalt koolimajas peidus. Nüüd hakkas näitus jälle veerema ja peatub alates 18. oktoobrist Tallinna vanalinnas Kullo Lastegaleriis.
Kel vähegi mahti, seadku sammud Kuninga tänavale ja lubagu endale üks hetk. Las silmad puhkavad ja meel rõõmustab, sest on, mida vaadata.
5.-6.klasside TANTSUVAHETUND andis keset koolipäeva võimaluse lustida, kaasa laulda, jalgu sirutada.
Seda, et liikumine teeb meele rõõmsaks, peletab väsimuse ja rahustab närve, teavad meist kõik. Samas - üks asi on lihtsalt teada, sootuks teine omal nahal kogeda.
Kolmapäeval, 20. oktoobril said soovijad mõnusa muusika järgi lustida ning vaimu ergutada.
Muusika ja rõõmsad õpilased keset vahetudi kooli aula tantsuplatsil - see on midagi väga toredat!
Ristsõnade lahendamine annab ajule tööd. Lisaks sellele saab teada põnevaid fakte ja uut infot.
Kui kõiki vastuseid kohe välja ei nuputa, saab surfata Internetis, uurida raamatuid või küsida nõu targematelt. Viktoriinis osalemine eeldab aga kiiret mõtlemist, tugevat närvi ning laialdasi teadmisi. Kooli mälumängu turniiridel kaasa löömiseks piisab vast veidi väiksemast pagasist, aga Vikerraadio Mnemoturniirile minemiseks sellest siiski ei piisa.
Huvijuhtide Sigrid Orase ja Kai Kulboki eestvedamisel toimusid viinakuu kuuendal päeval Keila Koolis mälumängude esimesed voorud.
Nii tuli 4.-6. klassidel seigelda risti-rästi läbi Eestimaa ja vastata näiteks sellistele küsimustele - milline on Eesti vanim puu ning milline linn Eestis on kandnud Weissensteini nime?
7.-9. klasside meeskondade teadmiseid prooviti ajaloost taimeriigini. Sinna vahele mahtusid sport ja sõjad, sekka erinevad loodusteemad. Kas teie teate, kelle vahel toimus 1914.a Tannenbergi lahing ja kes meie riigikokku valitud olümpiavõitjatest ei ole kunagi tulnud maailmameistriks? Kui vastata ei mõista, siis uurige välja.
Tüüpiline Eestikas. Just säärase ühtse nime alla koondusid gümnaasiuminoorte küsimused, mis kohati olid puremiseks parajalt kõvad pähklid.
Täna ja homme kooli mälumängijate meeskonnas, mõne aasta pärast Mnemoturniiril!
Distantsõppe ajal toimusid Eestimaa koolides kõik tunnid, nii ka käsitöö- ja kunstitunnid.
Eesti Tööõpetajate Selts saatis 2021. aasta kevadel kõikidele Eestimaa koolidele üleskutse koguda kokku vahvad tööd, mis koroona ajal kodudes valmis tehti. Ikka nii, et õpetaja seletas ühel pool ekraani ja õpilased teisel pool kuulasid, mõtlesid ja tegid kaasa, täpselt nii hästi, kui kellegi võimed ja oskused lubasid.
Keila Koolist liitus üleskutsega õpetaja Külli Kalamees, kes esitas näitusele 39 õpilase tööd. Samuti leiab näituselt õpetajate Dinibek Izbatõrovi, Urve Leomari ja Kristi Liisa Raisi õpilaste loomingut.
Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Selts kutsusid kõiki Eesti koolide õpilasi ja õpetajaid osalema üle-eestilises projektis "Ajarännak 1991", millega tähistatati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva.
Üle-eestiline ajarännak toimus alates 6.septembrist, rännaku põhipäevaks oli välja kuulutatud 15. september 2021.
Sel korral viis ajarännak meid 1991. aasta augusti päevadesse, mis mängisid Eesti taasiseseisvumisel olulist rolli.
Keila Koolis rännati ajas tagasi Balti ketti.
ERMi kodulehel registreerisid rännakule 21 kooli, 4 muuseumi ning 4 muud organisatsiooni. Olemasoleva info kohaselt rändasid 1991. aastas 4926 inimest.
Kirjastuselt Maurus ilmus õpetaja Heli Israeli esimene inimeseõpetuse tööraamat "Tervisest nii ja naapidi". Raamat on mõeldud viienda klassi õpilastele. Oktoobris ilmub tööraamat kuuenda klassi õpilastele. 7. ja 8. klassi omad valmivad järgmiseks õppeaastaks. Tööraamatule lisaks on veebis kättesaadavad lisaülesanded, hindamiseks mõeldud kontrollülesanded ning juhend õpetajale. Palju õnne õpetaja Helile ning ikka väledat sulge ja lennukaid mõtteid!
17.-19. augustini toimus järjekordne TORE suvekool. Juba viieteistkümnes. Keila Koolist osales sobivalt 15 torekat vanuses üksteist kuni seitseteist eluaastat. Suvekool kestis kolm päeva. Nagu kombeks, jagati osalejad pesadesse vastavalt vanusele. Mis eriti vahva, et alati saavad ühe pesa liikmed elada ühes majas koos. Nii ka nüüd. Pesajuhiks on alati mõne kooli TORE ringi juhendaja, keda abistavad noored korraldusmeeskonnast. Ka sel aastal kuulusid kaks meie noort - Miina Vanem ja Kerttu Leibenau - korraldustiimi.
Esimene päev kulus tegevustele pesades – õpiti üksteist tundma, harjutati läbi TORE metoodika olema meeskond. Õhtusel sünnipäevapeol tutvustasid pesad end läbi minietenduse. Teisel päeval leidsid aset erinevad põnevad töötoad. Õhtul peeti pidu ansambel Kruuv saatel. Kolmandal päeval jagati osalejad juhuslikkuse printsiibil rühmadesse ja toimus suur tuletõrjeolümpia.
TORE suvekooli soovib alati minna väga palju Keila torekaid, sest seal on lihtsalt nii lahe. Mari-Liis, kes osales juba viiendat korda, on täiesti veendunud, et see on parim laager, kus ta kunagi on käinud - igal aastal uus ja huvitav. Ning uued sõbrad on alati garanteeritud.
Sama pika suvekooli kogemusega Ann Kristiin on sama meelt, et pesad on ägedad, töötoad lahedad, stiiliõhtud ja meeskonnamängud vinged.
Kuidas sellisesse vahvasse suvekooli saada? See on lihtne. Tuleb lihtsalt ühineda TORE ringiga, läbida õppeaasta jooksul mänguline koolitus, astuda noorteühingu TORE liikmeks ja oledki saanud pääsme suvekooli päevadele.
Keila Kooli TORE juhendaja, suvekooli pesajuht Heli Israel
Reedele, 3. septembril, jäid Keila Kooli loodemaja klassiruumid tühjaks. Toimus õppekäikude päev ning koolipere sõitis enne tõsise õppetöö algust akusid laadima ning uusi kogemusi saama. 3.-5. klassid käisid Imavere Piimandusmuuseumis. Uudistati ja uuriti ning prooviti jäätisemeistri ametit. 6.-7. klassid lustisid AHHAA-keskuses ja kõige vanemad keskendusid Eesti Rahva Muuseumile. Nende kava oli ilmselt kõige tihedam - tutvuti püsinäitustega, õpiti voolima ning mustreid põletama.
Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt, algab üldhariduskoolides novembrist 1.-12. klassi õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine.
Esimesel kahel nädalal testivad end kõik kolm korda nädalas (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidine testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle.
Pane tähele!
Tegemist on lapsesõbralike hõlpsalt õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on õpetaja juhendamisel kõigile jõukohane. Samu teste on testimiseks kasutatud Austrias nii koolides kui kodudes õpilaste ja õpetajate testimiseks.
Testid jagatakse tunni alguses, õpilased teevad testi ning 15 minuti pärast on tulemus teada. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest.
Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire.
Soovitame testida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 1. tunni alguses.
Positiivse testitulemuse saanud õpilane läheb koju ja vanem broneerib aja perearsti kaudu PCR-testimisele.
Reedele, 3. septembril, jäid Keila Kooli loodemaja klassiruumid tühjaks. Toimus õppekäikude päev ning koolipere sõitis enne tõsise õppetöö algust akusid laadima ning uusi kogemusi saama. 3.-5. klassid käisid Imavere Piimandusmuuseumis. Uudistati ja uuriti ning prooviti jäätisemeistri ametit. 6.-7. klassid lustisid AHHAA-keskuses ja kõige vanemad keskendusid Eesti Rahva Muuseumile. Nende kava oli ilmselt kõige tihedam - tutvuti püsinäitustega, õpiti voolima ning mustreid põletama.
17.-19. augustini toimus järjekordne TORE suvekool. Juba viieteistkümnes. Keila Koolist osales sobivalt 15 torekat vanuses üksteist kuni seitseteist eluaastat. Suvekool kestis kolm päeva. Nagu kombeks, jagati osalejad pesadesse vastavalt vanusele. Mis eriti vahva, et alati saavad ühe pesa liikmed elada ühes majas koos. Nii ka nüüd. Pesajuhiks on alati mõne kooli TORE ringi juhendaja, keda abistavad noored korraldusmeeskonnast. Ka sel aastal kuulusid kaks meie noort - Miina Vanem ja Kerttu Leibenau - korraldustiimi.
Esimene päev kulus tegevustele pesades – õpiti üksteist tundma, harjutati läbi TORE metoodika olema meeskond. Õhtusel sünnipäevapeol tutvustasid pesad end läbi minietenduse. Teisel päeval leidsid aset erinevad põnevad töötoad. Õhtul peeti pidu ansambel Kruuv saatel. Kolmandal päeval jagati osalejad juhuslikkuse printsiibil rühmadesse ja toimus suur tuletõrjeolümpia.
TORE suvekooli soovib alati minna väga palju Keila torekaid, sest seal on lihtsalt nii lahe. Mari-Liis, kes osales juba viiendat korda, on täiesti veendunud, et see on parim laager, kus ta kunagi on käinud - igal aastal uus ja huvitav. Ning uued sõbrad on alati garanteeritud.
Sama pika suvekooli kogemusega Ann Kristiin on sama meelt, et pesad on ägedad, töötoad lahedad, stiiliõhtud ja meeskonnamängud vinged.
Kuidas sellisesse vahvasse suvekooli saada? See on lihtne. Tuleb lihtsalt ühineda TORE ringiga, läbida õppeaasta jooksul mänguline koolitus, astuda noorteühingu TORE liikmeks ja oledki saanud pääsme suvekooli päevadele.
Keila Kooli TORE juhendaja, suvekooli pesajuht Heli Israel
Kirjastuselt Maurus ilmus õpetaja Heli Israeli esimene inimeseõpetuse tööraamat "Tervisest nii ja naapidi". Raamat on mõeldud viienda klassi õpilastele. Oktoobris ilmub tööraamat kuuenda klassi õpilastele. 7. ja 8. klassi omad valmivad järgmiseks õppeaastaks. Tööraamatule lisaks on veebis kättesaadavad lisaülesanded, hindamiseks mõeldud kontrollülesanded ning juhend õpetajale. Palju õnne õpetaja Helile ning ikka väledat sulge ja lennukaid mõtteid!
Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Selts kutsusid kõiki Eesti koolide õpilasi ja õpetajaid osalema üle-eestilises projektis "Ajarännak 1991", millega tähistatati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva.
Üle-eestiline ajarännak toimus alates 6.septembrist, rännaku põhipäevaks oli välja kuulutatud 15. september 2021.
Sel korral viis ajarännak meid 1991. aasta augusti päevadesse, mis mängisid Eesti taasiseseisvumisel olulist rolli.
Keila Koolis rännati ajas tagasi Balti ketti.
ERMi kodulehel registreerisid rännakule 21 kooli, 4 muuseumi ning 4 muud organisatsiooni. Olemasoleva info kohaselt rändasid 1991. aastas 4926 inimest.
Distantsõppe ajal toimusid Eestimaa koolides kõik tunnid, nii ka käsitöö- ja kunstitunnid.
Eesti Tööõpetajate Selts saatis 2021. aasta kevadel kõikidele Eestimaa koolidele üleskutse koguda kokku vahvad tööd, mis koroona ajal kodudes valmis tehti. Ikka nii, et õpetaja seletas ühel pool ekraani ja õpilased teisel pool kuulasid, mõtlesid ja tegid kaasa, täpselt nii hästi, kui kellegi võimed ja oskused lubasid.
Keila Koolist liitus üleskutsega õpetaja Külli Kalamees, kes esitas näitusele 39 õpilase tööd. Samuti leiab näituselt õpetajate Dinibek Izbatõrovi, Urve Leomari ja Kristi Liisa Raisi õpilaste loomingut.
Ristsõnade lahendamine annab ajule tööd. Lisaks sellele saab teada põnevaid fakte ja uut infot.
Kui kõiki vastuseid kohe välja ei nuputa, saab surfata Internetis, uurida raamatuid või küsida nõu targematelt. Viktoriinis osalemine eeldab aga kiiret mõtlemist, tugevat närvi ning laialdasi teadmisi. Kooli mälumängu turniiridel kaasa löömiseks piisab vast veidi väiksemast pagasist, aga Vikerraadio Mnemoturniirile minemiseks sellest siiski ei piisa.
Huvijuhtide Sigrid Orase ja Kai Kulboki eestvedamisel toimusid viinakuu kuuendal päeval Keila Koolis mälumängude esimesed voorud.
Nii tuli 4.-6. klassidel seigelda risti-rästi läbi Eestimaa ja vastata näiteks sellistele küsimustele - milline on Eesti vanim puu ning milline linn Eestis on kandnud Weissensteini nime?
7.-9. klasside meeskondade teadmiseid prooviti ajaloost taimeriigini. Sinna vahele mahtusid sport ja sõjad, sekka erinevad loodusteemad. Kas teie teate, kelle vahel toimus 1914.a Tannenbergi lahing ja kes meie riigikokku valitud olümpiavõitjatest ei ole kunagi tulnud maailmameistriks? Kui vastata ei mõista, siis uurige välja.
Tüüpiline Eestikas. Just säärase ühtse nime alla koondusid gümnaasiuminoorte küsimused, mis kohati olid puremiseks parajalt kõvad pähklid.
Täna ja homme kooli mälumängijate meeskonnas, mõne aasta pärast Mnemoturniiril!
5.-6.klasside TANTSUVAHETUND andis keset koolipäeva võimaluse lustida, kaasa laulda, jalgu sirutada.
Seda, et liikumine teeb meele rõõmsaks, peletab väsimuse ja rahustab närve, teavad meist kõik. Samas - üks asi on lihtsalt teada, sootuks teine omal nahal kogeda.
Kolmapäeval, 20. oktoobril said soovijad mõnusa muusika järgi lustida ning vaimu ergutada.
Muusika ja rõõmsad õpilased keset vahetudi kooli aula tantsuplatsil - see on midagi väga toredat!
Keila Kooli õpilaste loodusfotode rändnäitus püsis koroona tõttu pikalt koolimajas peidus. Nüüd hakkas näitus jälle veerema ja peatub alates 18. oktoobrist Tallinna vanalinnas Kullo Lastegaleriis.
Kel vähegi mahti, seadku sammud Kuninga tänavale ja lubagu endale üks hetk. Las silmad puhkavad ja meel rõõmustab, sest on, mida vaadata.
Sel sügisel avati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu on oodatud helistama kõik laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.
Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.
Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.
Millal pöörduda koolipsühholoogi poole? Ei ole olemas inimest, kellel poleks kunagi muresid. Vahel on mured suured, vahel väikesed. Kuid me ei pea olema üksi ning alati ei saa ja ei pea me kõigega ise hakkama saama. Kui mured liiga kauaks lahenduseta jäävad, siis on hiljem neid ka keerulisem lahendada. Ära jää oma murega üksi! Tule ja räägi ja küsi nõu. Koolipsühholoog ei räägi Sinu muret teistele ega hakka andma arvustavaid hinnanguid. Ta on lihtsalt keegi, kellega oma muret jagada ja nõu küsida.
Õpilane, tule ja räägi, kui: • Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti. • Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega. • Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida. • Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega. • Sul on raskusi sõltuvustega. • Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla. • Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on. • Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.
Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg pöörduda koolipsühholoogi poole on siis, kui: • Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast. • Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada. • Lapse käitumine on ootamatult muutunud. • Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud. • Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.
Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt, algab üldhariduskoolides novembrist 1.-12. klassi õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimine.
Esimesel kahel nädalal testivad end kõik kolm korda nädalas (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidine testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle.
Pane tähele!
Tegemist on lapsesõbralike hõlpsalt õpilase enda poolt tehtavate kiirtestidega, mille tegemine on õpetaja juhendamisel kõigile jõukohane. Samu teste on testimiseks kasutatud Austrias nii koolides kui kodudes õpilaste ja õpetajate testimiseks.
Testid jagatakse tunni alguses, õpilased teevad testi ning 15 minuti pärast on tulemus teada. Testitegemise õpetuse leiab videojuhisest.
Tegemist on ninasõõrme eesosast võetava prooviga, mis on mugav ja kiire.
Soovitame testida esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 1. tunni alguses.
Positiivse testitulemuse saanud õpilane läheb koju ja vanem broneerib aja perearsti kaudu PCR-testimisele.
Seoses elektritöödega pargi- ja loodemaja sööklas saavad täna, 01. novembril õpilased endale toidupaki ja söömine toimub klassides. Toidupakis pirukas, õun ja mahlajook. Teisipäeval toimub tavapärane toitlustamine.
Seoses kiirelt leviva ja väga nakkava COVID-19 viirusega palume tungivalt kõikidel õpilastel kanda koolis kaitsemaski.
Maski kandmine on soovituslik alates 12 eluaastast.
Eriti oluline on kanda maski vahetunnis, sest just siis puutuvad omavahel kokku paljud erinevate klasside õpilased.
Maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.
Loodame väga õpilaste ja vanemate mõistvale suhtumisele!
Aasta 2021 on Keila linna ja Keila Kooli jaoks eriline aasta –
möödub 330 aastat haridustegevuse algusest Keila piirkonnas.
Juubeliaasta raames valmis Keila Kooli 40-aasta teenetemärk ehk tööstaaži märk, mis sel korral sai kuldne.
See on kaunis täiendus abituriendi teenetemärgile ning 10-, 20- ja 30 aasta tööstaažimärgile.
Juubelipidustused peaksid olema suurejoonelised ja rahvarohked, aga koroonaviirus sellest ei hooli. Tema seab meile kõikidele omad piirid ja ettekirjutused. Õnneks ei saa ta meile kõike keelata.
Nii tähistabki Keila Kool 26. novembril hariduse 330 aastapäeva piduliku videoaktusega. 1.-9. klasside õpilased saavad kaasa elada tantsudele, lauludele, luuletustele ja meeleolukatele sõnavõttudele.
10.-12. klassid näevad aga kooli ajaloo dokumentaalfilmi esilinastust.
Vastavalt uuele korraldusele tuleb kodus COVID-19 test teha nüüdsest järgmiselt: pühapäeva ja kolmapäeva õhtul. Palun testi ennast kindlasti! Ja hoidume asjatutest kontaktidest.
Mida väiksem nakatumine, seda suurem on tõenäosus, et saame jõuludeni koolis käia. Hoiame ennast ja teisi!
Kiirtestimine jätkub veebruarini. Edaspidine testimisvajadus sõltub viiruse levikust.
Päeva eesmärgiks on julgustada sallivust, austust ja dialoogi eri kultuuride, rahvuste, inimeste ja organisatsioonide vahel.
Mõtle ka Sina, kui salliv oled enda kaaskondlaste suhtes? Kas pead ennast kõige targemaks ja enda arvamust õigemast õigemaks või suudad siiski olla mõistev ka nende suhtes, kes on Sinust erinevad?
Olgem sallivad ja tolerantsed, vaadakem maailma ikka avatud pilguga!
15. novembrist kuni 24. novembrini viib Daily koolitoitlustus läbi rahulolu uuringut.
Küsitluse eesmärgiks on saada enda tööle võimalikult adekvaatset hinnangut ning ootustele vastavust. Uuringu tulemusetest teavitatakse ka kooli juhtkonda.
Küsitlus on veebipõhine, vastama oodatakse kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja koolitöötajaid.
Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat, mis alates 2018. aastast kannab Põhjamaade kirjanduse nädala nime. Algne idee toimib endiselt ja on lihtne: süüta küünal ja loe koos kaaslastega.
Keila Kooli 5.g klassi õpilased käisid Harju Maakonnaraamatukogus kuulamas ettelugemist.
Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. Arvo Valton
19. november ei ole tavaline päev. Päris pidupäev see ka ei ole, pisut teismoodi aga kindlasti. Just sel päeval tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva..
Mehed on küll tugevad ning ei kipu enda emotsioone välja näitama, aga olgem ausad - tunnustust ning kiitust vajavad ka kõige karusemad meeskodanikud.
Nii ongi selle päeva peamisteks eesmärkideks tunnustada positiivseid meeseeskujusid; mitte ainult filmistaare ja sportlasi, vaid tavalisi mehi, kes elavad ausalt ja eeskujulikult, tunnustada nende panust ühiskonda, abiellu, pereellu, laste kasvatamisesse ja keskkonda.
Rõõmsat meelt, hella hinge ning ikka sitkust ja tugevaid närve kõikidele meestele!
Vaata Keila Kooli noorte poolt loodud lustakat lühifilmi:
Novembrikuus olid gümnaasiuminoortel põnevad kohtumised Keila Kooli kunagiste õpilastega. Nädal, mis kandis nime „Tagasi kooli“, tõi koolimajja enda elust ja tegemistest rääkima mitmeid vilistlasi. Mida siis ikkagi teha, kui lõputunnistus taskus ja maailm valla? Ilmauks on irvakil, kõik on kuskil võimalik…. Õiget valikut on ütlemata raske langetada. Kas astuda ülikooli, kui ja, siis millisesse, kas jääda armsale Maarjamaale või haarata kohver ning suunduda laia ilma, mida õppida, kas üldse õppida või hakata hoopis raha teenima? Tuhat küsimust ja proovi siis nendele see üks õige vastus leida.
Enda kogemusi jagasid Veljo Reinik, Hele-Riin Karja, Rasmus Pitkänen, Karoliina Kreem, Erik Ehrbach, Ivar Krustok, Martin Põldvee, Kai-Riin Tomera ja Karmo Tihane.
15.-26. novembrini oli Keila Koolis Vabamu rändnäitus „Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“, mis rääkis loo iga inimese panuse olulisusest vaba, iseseisva ja demokraatliku riigi kujundamisel ning hoidmisel.
Seda olulist sõnumit aitas abiturientidel omal nahal mõista Vabamu näitust täiendav demokraatiatrenn, mis toimus 22. novembril lipuväljakul.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide raames käis suurem osa põhjamaja õpilastest rändnäitusega tutvumas. Saabuva kodanikupäeva valguses on hea meelde tuletada, et riik see olemegi meie.
Kooli sünnipäeval peeti tänukirjadega meeles neid, kes on koolis töötanud 5, 15, 25, 35 või 45 aastat. Teenetemärkidega õnnitleti õpetajaid, kes on kooliellu panustanud 10, 20, 30 või 40 aastat.
Kolmapäeval, 1. detsembril, toimus Viimsi raamatukogus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ Harjumaa eelvoor. Sel aastal tuli esitada üks Lydia Koidula ja üks Jaan Kaplinski luuletus või proosakatkend. Meie noored etlejad olid väga edukad.
8.-9. klasside arvestuses saavutas Mia Honga III koha ning Lisette Tarto II koha.
Gümnaasiumiastmes sai Kriselda Kisel teise koha ning Tähte Paalaroos võitis I koha.
Tähte esikoht tagas ka pääsu XXV üleriigiline noorte etluskonkursile "Koidulauliku valgel", mis toimub 13. detsembril 2021 Pärnu Koidula Muuseumis.
Alates selle aasta 1. septembrist kannab Keila linn vahvat tiitlit - koolirahu pealinn.
Koolirahu pealinnaks olemine toob endaga kaasa hulga tegevusi ja sündmusi, mis kõik tuleb pika õppeaasta jooksul Keila Koolis ja noortekeskuses läbi viia.
Nii tutvustatigi kolmapäeval, 01. detsembril Keila Kooli klassijuhatajatele noorteinfo töötubade materjale. Õpetajatele käisid rääkimas Keila Noortekeskuse noorsootöötajad Laivi Tammejuur ja Gethe Kooli.
Noorteinfo töötoad toetavad noorte üldpädevuste arengut mitteformaalse õppe kaudu ning aitavad tõsta noorte informeeritust. Lisaks aitavad töötoad arendada noorte info- ja meediakirjaoskust.
Õppeaasta lõpuni on jäänud 6 kuud ja sinna sisse mahub 11 töötuba.
Detsember
„Kuidas vägivalda ennetada“
Jaanuar
„Õige ja vale eristamine“
„Turvaliselt ja targalt nutiseadmes“
Veebruar
„Vaimne tervis“
„Tervis. Maga, söö, liigu ja mõtle paremini“
Märts
„Tõhusa õppimise nipid“
„Rahatarkuse töötuba“
Aprill
„Mõeldes karjääri planeerimise peale“
„Inspireeritud eesmärkide suunas ja tuleviku mina“
Reede, 17. detsember saab Keila Koolis olema üsna jõuluhõnguline. Selleks, et lähenevatele pühadele ikka rõõmsalt ja õiges meeleolus vastu astuda, saame ise palju kaasa aidata.
Pargimajas on just sel päeval kõik õpilased ja õpetajad oodatud kooli jõuluteemaliste kampsunite ja vestidega. Kellel veel sellist vahvat riietuseset kapis pole, jõuab asja parandada.
Põhjamajas toimub aga jõulu teemapäev. Aatriumi kahel korrusel saavad õpilased müüa enda valmistatud tooteid. Laadamelu juurde kuuluvad ka muud vahvad tegevused, aga kõike ei saa siiski ette ära rääkida - kirjutada.
Õpetajate toas toimub laat koolimeistritele. Just seal on õpetajatel võimalus pakkuda kolleegidele enda kätega tehtud sukke, sokke, kindaid, mütse, kompotte ja muud kasulikku ja maitsvat kraami.
Kes veel pole jõudnud jõuluvana kingikotti täita, siis reedel on selleks suurpärane võimalus.
Detsembrikuu keskel sai lõpuks ära peetud koroona tõttu kaks korda edasi lükatud TORE õpihuvilaager. Kuna kahel eelneval õppeaastal jäid TORE ringi kontaktkoolitused pooleli ja koostööharjutused tegemata, siis keskendus laager just nendele. Kolmel päeval ja ühel ööl toimunud laagris osales 17 Keila Kooli ja Laulasmaa Kooli torekat. Reedel ja laupäeval mõtiskleti Laulasmaal üheskoos oma omaduste, oskuste ja väärtuste üle, harjutati erinevatel viisidel koos tegutsemist, saadi omavahel paremini tuttavaks, kokati, õpiti üksteiselt uusi mänge. Reede õhtul sai tantsu lüüa ja kaardimänge mängida. Ööbiti Laulasmaa koolimajas. Laupäeval kulus suurem osa päevast Havihamba saare ülesandele – mida saarele kaasa võtta, kuidas seal hakkama saada ning elu korraldada.
Mõned päevad hiljem kinnistati õpitut läbi mänguliste tegevuste. Kõige keerulisemaks osutus lõpuks esmapilgul lihtne lõngakera harutamise mäng.
Noorte hinnang laagrile oli kümnepallisel skaalal 9-10. Otsustati, et säärasel moel kohtutakse ühises TORE ringis edaspidigi. Laagrit vedasid TORE juhendajad – Merit Laulasmaalt ja Heli Keilast.
Nädal enne koolivaheaja algust toimusid Keila Mihkli kirikus Keila Kooli traditsioonilised jõulukontserdid.
Kooliperele esinesid nii laulukoorid kui väiksemad ansamblid. Lauldi talvest ja jõuludest, päkapikkudest, saanisõidust ja rõõmust, mis jõulude ajal hinge poeb. Ühislaulude ajal rõkkas kirik heledatest lauluhäältest.
Jõulude tähendusest, armastusest, rõõmust ja hoolimisest rääkisid nii koguduse õpetaja Matthias Burghardt, kui kooli direktor Mait Tõitoja. Igale kooliastmele omamoodi, ikka vastavalt kuulajate vanusele.
Üks, mis kindel. Kel enne kirikusse minemist oli tuju halb ning jõulutunne kadunud, siis sealt lahkudes olid lood sootuks teistmoodi. Meeleolukas kontsert andis kaasa positiivsed emotsioonid ja rõõmsa meeleolu. Jõulumeeleolu.
Reedel, 17. detsembril toimus põhjamajas traditsiooniline "Jõulu teemapäev", mille korraldajaks oli õpilasesindus.
Tegevusi jagus igale vanusele ja igale maitsele.
Aatriumisse tekkis jõululaat, kus pakuti õpilasfirmade kaupu ja erinevate klassikollektiivide head ja paremat kraami. Kel huvi, sai lasta teha endale ühe ägeda näomaalingu või hoopis meisterdada ja saata postkaarte. Fotonurk oli sisse seatud ikka selleks, et ennast üksi või koos sõpradega pildile jäädvustada. Aulas sai vahetundide ajal mängida jõulu-kahhooti ning tantsida.
Õpetajate toas toimus aga õpetajate jõululaat.
Meeleolu aitas hoida teada-tuntud kuum ansambel KÕBI.
Laat oli nii vahva, et isegi söökla töötajad käisid uudistamas ja päkapiku kotti kingitusi varumas. 🙂
Pühapäeval saab pikk talvepuhkus läbi ning algab õppetöö.
Nüüd tuleb mõneks ajaks meelistegevused jätta sinnapaika ning keskenduda õppimisele.
Kahjuks on ebameeldiv külaline ikka veel alles ja ilmselgelt soovib koos meiega kooliteed jätkata. Selleks, et saaksime võimalikult kaua ilma haiguseta õppetööle pühenduda, peame ise igal moel kaasa aitama. Ja kõige tõhusam moodus on testimine.
Kõik Keila Kooli õpilased testivad ennast kodus pühapäeval, 9. jaanuaril.
Positiivse vastuse korral jääb õpilane koju ja võtab kiiresti ühendust enda perearstiga.
Haigustunnustega palume kooli mitte tulla.
Pingutame ühiselt ja hoolime, siis saame ka COVID-19 viiruse koolist eemale tõrjuda.
Kolmapäeval, 12. jaanuari keskpäeval, avatakse üle-eestilise ettelugemisega raamatukogude aasta. Ette loetakse möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikku teost.
Täiskasvanud lugejad laenutasid kõige rohkem (3500 korda) Mudlumi “Mitte ainult minu tädi Ellen”.
Lastekirjandusest laenutati kõige enam Piret Raua raamatut “Tobias ja teine b”, mis jõudis lugejate kodudesse 4335 korral.
Harju Maakonnaraamatukogus loeb suurtele ette Keila abilinnapea Eike Käsi, lastele pargimaja näitlejast abiõpetaja Ragnar Uustal.
Aasta jooksul toimub raamatukogudes üle Eesti sadu sündmusi. Tegevustega saab end kursis hoida jälgides spetsiaalselt teema-aastaks loodud veebilehte, mille sündmuste kalendrit raamatukogud jooksvalt täiendavad.
4. d klassi õpilastel toimus esmaspäeval, 17. jaanuaril kehalise kasvatuse tund uutes spordihoone ruumides. Ja mitte spordisaalis vaid hoopis suusahoidlas.
Oh seda elevust ja põnevust!
Kõigepealt pakiti lahti suusavarustus ja sorteeriti see nii, et suusad ühte, suusakepid teise ja jalanõud kolmandasse hoiukohta.
Siis tuli see kõige mõnusam osa. Kõik õpilased said endale algavateks suusatundideks valida õige pikkusega suusad, suusakepid ja loomulikult õiges suuruses saapad.
Kui alguses mõni ei tahtnud kaasa lüüa ning ajas jonnijoru, siis teiste elevus pani meelt muutma. Suusatunni köögipool oli ühtaegu nii hariv kui põnev.
Selleks, et saada targaks, tuleb õppida. Selleks, et osata teisi juhtida, peab esmalt õppima ennast juhtima ja alles siis saab asuda teisi organiseerima. Kooli sündmuste korraldamine ning läbiviimine ongi üks suur masside juhtimine.
Just seetõttu kogunesid Keila Kooli 49 klassivanemat 13. jaanuaril Keila noortekeskusesse õppepäevale.
5.-9. klassides õppivaid noori juhendasid kooli huvijuht Sigrid Oras ja noortekeskuse noorsootöötaja Laivi Tammejuur. Otsiti ühiseid väärtusi ning keskenduti koostööle. Läbi erinevate mängude ja grupitööde lihviti omadusi, mis aitavad tulevikus olla julgemad, sihikindlamad, loovamad.
Kevadel toimub Koolirahu raames pereõhtu, mille eestvedajateks saavad olema värskelt koolitatud klassivanemad. Mida teha, kuidas teha, kus teha? Nendele küsimustele otsiti juba nüüd vastuseid.
Kooli huvijuhi Sigrid Orase pilgu läbi oli koolitus hästi ajastatud ning kõik asjad toimisid. “Päev sujus üle ootuste hästi. Ilmselt mängis oma rolli ka see, et noored olid äsja naasnud koolivaheajalt, nad olid puhanud ja uute ideedega. Ka mina sain sealt inspiratsiooni edaspidiseks.“
Õppepäevaga jäid rahule ka noored ise. Küsimusele, mida täna õppisid, tuli hulganisti positiivset tagasisidet. Oskust töötada rühmas ja enda päeva planeerida, julgust teiste ees esineda, mõistmist, et ka minu arvamus on tähtis – just sellised vastused tekitasid korraldajatele kõige rohkem rõõmu.
Nagu ütleb rahvatarkus - raske õppustel, kerge lahingus.
Loodame siis, et kevadise pereõhtu korraldamine ei valmista noortele klassivanaematele enam suurt peavalu ega magamata öid.
Teisipäeval, 25. jaanuari pärastlõunal, toimus Pargi tänava äsja valminud koolihoones sümboolne lindi lõikamine.
Kohale olid palutud inimesed, kes ühel või teisel moel olid andnud oma panuse Keila Kooli uue hoone kerkimisele. Tänati projekteerijaid, ehitajaid, mööbli valmistajaid, sisustajaid ja veel paljusid teisi, ilma kelleta poleks see avar ning kaasaegne maja valminud.
Meeleolukate sõnavõttudega esinesid EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels, Keila Kooli direktor Mait Tõitoja ja Mapri Ehitus OÜ esindaja Tarmo Roos.
Lindi lõikasid läbi EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels ning algkoolimaja õpilasesinduse president Piibe Paalaroos.
Keila Vesi kinkis koolile ainulaadse kella, kus päeva pikkuseks parasjagu üks koolipäev - kuus tundi.
Muusikalise tervistusega esines 3.b klassi õpilane Ella Marie Mäger, keda saatis klaveril õpetaja Kadri Leping.
Huvilistele tehti uues Männiku korpuses ka väike ringkäik, näidati suusahoidlat, spordisaali, klassiruume ja avarat garderoobi. Külalistele imponeerisid eriti interaktiivsed tahvlid, avarad valgusküllased klassiruumid ja aknast avanevad loodusvaated.
Meil on, mille üle rõõmu tunda!
Õppealajuhataja Kaja Peetris, õppealajuhataja Mirjam Pärtel, direktor Mait Tõitoja, Keila Linnavolikogu esimees Tanel Mõistus, EV peaminister Kaja Kallas, Keila linnapea Enno Fels uue koolihoone avamisel.
Kesknädala õhtupoolik Keila Kooli põhjamajas. Garderoobis valitseb tühjus. Söökla uksed on lukus. Igiliikur Merike on ka lõpuks koju läinud. Viimased õpetajad lahkuvad kiiruga. Tühi koolimaja, kus valitseb rahu ja vaikus. See kõik on siiski petlik. Treppidest jookseb alla huvijuht Sigrid, juuksed lehvimas tuules, nina paberites. Aula ukse taha jõudes pidurdab hoo maha ning poetab ennast vargsi saali.
Hetkeks kostub aatriumisse kaunis muusika ning kellegi nõudlik hääl: “Astume rütmi, astume ikka rütmi - üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm! Noormehed, proovime tantsupartneri varbaid säästa!“
Huvijuht pistab pea ukse vahelt välja ja kutsub mind vaatama, aga loeb sõnad peale, et tantsijaid ei tohi segada ja tantsuplatsile proovima ka ei tohi minna. Kahju! Oleksin tahtnud Rumba ruutu meelde tuletada.
Noori jälgides saan aru, et tantsu õppimine on raske töö. Kõik on keskendunud ja vaatavad ainiti põrandale. Ruut ei taha välja tulla, rütm kipub käest minema ning kahe jala asemel tundub neid olevat lausa kuus.
Tantsuklubi Mambo treenerid Svea ning Airi Juur on kannatlikud, julgustades aina uuesti ja uuesti proovima. „Astun ruutu, ikka üks, kaks kolm, üks, kaks, kolm. Vaata partnerit, vaata partnerit!“ No kuidas sa seda partnerit saad vaadata, kui jalad kipuvad sõlme minema! Aga ükski tantsija ei loobu. Kõik ponnistavad edasi, kulm kortsus, selg märg.
„Järgmine tants on valss!“ kõlab tantsuõpetajate rõõmus hõige. Noored ei ole nii rõõmsad, aga minema ka keegi ei jookse. Ju tuleb neile meelde ütlemine - raske õppusel, kerge lahingus. Ja lahing ei ole enam mägede taga. Märtsikuu 25-ndal päeval toimub Keila Koolis üheksandike kevadball. Seega on, mille nimel vaeva näha! Nii saavadki noored kord nädalas tantsupõrandal kokku, omandavad uusi samme, kordavad ja lihvivad, katsetavad ja harjutavad. Selleks, et ballil särada, tantsupõrandal uhkeid poognaid võtta ning täiel rinnal õhtut nautida.
Mitte iga kool ei saa uhkeldada isikliku suusabaasiga, rääkimata võimalusest uksest väljudes kohe suusad alla panna ja rajale söösta. Keila Kool saab!
Tiigri aasta alguses, 1. veebruaril, toimus ametlik suusabaasi avamine. Kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja ning maailmameister Kristina Šmigun-Vähi oli selle vahva sündmuse tunnistajaks. Silt paigas, pani endine tippsportlane suusad alla ja tõukas ennast rajale. Ikka selleks, et koos õpilaste- ning julgemate õpetajatega üks väikene suusatreening teha.
Küsimusele, kas suurvõistlusi jälgides sooviks ta ise jälle rajal olla, vastas Kristiina eitava pearaputusega. Samas nentis, et kui vahel saab numbriga särgi selga, siis endale armu ei anna ning pingutab vanast harjumusest ikka nii, et vere maitse suus. „Enda lapsi ma tippsporti ei suuna, aga kui nad seda soovivad, siis kätt ette ka ei pane. Kõige tähtsam, et nad oleksid õnnelikud!“
Timo Suslov - endine Keila abilinnapea, praegune Riigikogu liige, Kristina Šmigun-Vähi, Raido Notton - Keila terviseradade rajameister
Laupäeval, 5. veebruaril toimus Loo Keskkoolis vabariikliku muusikaolümpiaadi Harjumaa voor.
Keila Kooli õpilased saavutasid väga head tulemused.
II kohtErik Rajamäe, 12. r klass
III kohtTähte Paalaroos, 12. h klass
Mõlema õpilase juhendaja on Kadi Härma.
Muusikaolümpiaad koosneb 5 voorust: kirjalik töö muusikaloost, varem ettevalmistatud laulu esitus ja omaloomingulise pala ettekanne, noodist võõra nooditeksti ja rütmiteksti esitamine ning vabalt valitud kontserdikülastuse arvustus.
8. veebruar on turvalise interneti päev ning sel aastal on fookuses märkamine ja hoolimine.
Keila Kooli 1.- 4. klasside õpilastel käis külas Maarja Põllu, kes rääkis noortele kuulajatele nii interneti vajalikkusest, kui seal valitsevatest ohtudest.
Noortekeskuse töötaja Maarja ärgitas lapsi kaasa mõtlema ja rääkima. Kõige pikemalt arutleti küberkiusamise teemadel - mis see on, kuidas seda vältida ja mida siis ikkagi teha, kui oled ise või on sõber sattunud kellegi pahatahtliku rünnaku ohvriks. Kõlama jäid mõtted- mõtle hoolega, mida ja kuhu sa postitad, ära jaga pilte enda kodust, hoia enda salasõna turvalises kohas. Ja kõige tähtsam, mida Maarja korduvalt toonitas- kui sind või sinu sõpra keegi interneti vahendusel hakkab kiusama, siis tuleb sellest koheselt rääkida kas enda emal-isale või õpetajale. Enda murega ei tohi jääda üksinda!
Mälumäng on hea treening ajule ning annab ülevaate enda teadmistest. Vahel võivad tulemused ehmatada, vahel hoopis üllatada.
Kui pead saab murda koos meeskonnaga, siis on kindlasti lihtsam õige vastus leida. Keegi ikka midagi teab, on kusagilt kuulunud ja pealegi - ühtsuses peitub jõud. Kesknädalal pandigi see õpilaste ühtne jõud proovile.
4.- 6. klasside mälumängu teemaks oli loodus. Nii tuli näiteks teada, millistel roomajatel ei ole hambaid ning minutilise täpsusega talvise pööripäeva pikkust.
7.-9. klasside mälumängurite teadmised pandi proovile ohustatud liikidega. Küsimused ei olnud just kergete killast. Kas teil on aimu, millised ohud võivad kaasneda aednike poolt ühelt maalt teisele viidud taimede levimisega? Või oskate ehk öelda, kes olid esimesed suured rohusööjad Hawaiil, kes hakkasid ohustama sealseid taimi?
Kui taipasite vastata kõikidele küsimustele, siis võite endale õlale patsutada. Ning boonusena lahendada viimase ülesande. Kui kiiresti kasvavad elevandi võhad? Kas 7 cm aastas, 17 cm või hoopis 4 cm aastas. Huupi ei tasu pakkuda. Õige vastuse leiab tarkadest raamatutest!
Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett.
Karupoeg Puhh
14. veebruaril tähistame sõbra- ehk valentinipäeva.
Just sel päeval on paslik pidada enda sõpru meeles hea sõna-, magusate kommide- või hoopis enda valmistatud kinkidega.
Armunute jaoks on sellel päeval aga hoopis eriline tähendus. Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Keila Kool pani kaks kokku. Kes tahtis, sai sõbrale laadalt osta magusa kingituse ning jäädvustada endast üks äge pilt. Kõrvuni armunutel, aga loomult pisut häbelikel, oli võimalus armastuse avaldamiseks kasutada sõbraposti.
Üks, mis kindel - laat oli menukas ja kaubad lettidelt vähenesid kiiresti. Eriti need tooted, mida sai põske pista. Isegi klassikud on öelnud: „Mis võiks olla olulisem kui väike söödav asi?“ (Puhh)
Kõikide sõbralike sõprade päevalt ei puudunud ka mõnus muusika. Täies hiilguses seisis koolipere ees Keila Kooli kõige kuumem bänd Kõbi. Julgemad said tantsu keerutada, arglikumad jalaga takti lüüa ja niisama kaasa õõtsuda.
Joonistamine on lõõgastav tegevus. Muidugi ainult siis, kui suudad lahti lasta mõttest, et ma ei oska, ei saa, ei julge. Eriti aitab närve rahustada maalimine. Võtad aga pintsliga värvi ning kannad paberile. Taustaks kõlamas mahe muusika. Nii saab kõik endas valitsevad halvad emotsioonid paberile välja valada. Enda närvid terved, rääkimata teiste närvidest.
Kui värve pole, siis ajavad asja ära ka tavalised värvipliiatsid.
Veebruarikuu keskpaiku korraldasid 12. klassi ürituste korralduse kursuse õpilased (juhendaja Jaanus Väljamäe) suure kooli aatriumis joonistamisürituse. Kolmel vahetunnil oli kõikidel õpilastel ja muidugi ka õpetajatelel võimalus oma tunded ja ideed vabalt paberile kanda. Stressi maandada. Lihtsalt kätt proovida. Hetkeks mõtted teistele radadele viia. Lõpptulemusena võib öelda, et joonistamine osutus väga populaarseks.
Jääb vaid loota, et nii vahva ettevõtmine ei jää ainsaks katseks. Meil kõikidel on ju vaja seda hetke ja kohta, et veidike auru välja lasta. Joonistamine aitab. Ja paber kannatab kõike.
26. jaanuaril pidasid torekad üle Eesti TORE sünnipäeva!
Juba 26 aastat on koos käidud, koos suuri ning väikseid tegusid tehtud, koos avastatud ja õpitud.
Sel aastal tähistatakse TORE sünnipäeva konverentsiga „TOREduse turvasaarel”, mis toimub 18.-19. veebruaril Keila Koolis.
Ees ootavad põnevad tegevused alates kohtumisest elustiili treeneri Allan Randlepaga, lõpetades üldkoosoleku ja aaretejahiga. Sinna vahele mahuvad töötoad, tordi söömine, mängud ja loomulikult õhtune tantsupidu.
TOREduse turvasaarel on peremeheks Keila Kooli torekad, ikka koos väga pikaaegse TORE juhendajaga, Heli Israeliga.
MEESKOND:
Alexandra Leanna Väli Alvar Vahtra Ann Kristiin Fuchs Carmel Sengbusch Emma-Mia Kübarad Georg Marcus Vellmann Hanna-Grete Suurvärav Hanna Liis Aunver Iris Mälter Kadri Käpa Karl Altermann Kerttu Leibenau Liset Soosaar Marcus Metsaru Mari-Liis Blumkvist Miia-Britt Ojala Miina Vanem Oskar Voldemar Viigisalu Piia Lovisa Jürlau Ronald-Ralf Sammal Ursula Prants
Laupäeval, 12. veebruaril toimus Viimsi Gümnaasiumis Harjumaa füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor. Üheksandate klasside arvestuses osales kokku 34 õpilast.
Keila Kooli esindasid: Oliver Grauen, Oliver Eesmäe, Kristjan Arusalu, Ursula Prants, Karl-Joonas Haarakalju, Ingvar Saarend, Ville Mets.
II koht
Oliver Grauen (õpetaja Ermo Soobik)
IV koht
Oliver Eesmäe (õpetaja Olgert Laidsaar)
Oliver Grauen on kutsutud ka vabariiklikku lõppvooru, mis toimub 9.-10. aprillil. Palju õnne!
1. septembril kuulutati Keilas välja koolirahu. Keila linn kannab terve õppeaasta vältel auväärset tiitlit - koolirahu pealinn.
Üheksandate klasside õpilased Hanna Maria Lepp, Mari-Liis Blumkvist ja Ursula Prants ning kuuenda klassi õpilane Karl Joonas Kuusler küsitlesid enda kaasõpilasi, et saada teada, mida nende jaoks tähendab koolirahu.
veebruaril toimunud maakondlikul emakeeleolümpiaadil saavutas 8. klasside arvestuses II koha Lisette Tarto ( õpetaja Tiina Murdla) ja 9. klasside arvestuses pälvis III kohaMirell Pajumets (õpetaja Karl-Henri Käämer).
Mõlemad õpilased osalevad 11. märtsil toimuvas vabariiklikus voorus.
23. veebruaril toimus põhikooli bioloogiaolümpiaadi koolivoor, mille korraldajaks oli Tartu Ülikooli teaduskool.
7. klassid (12 osalejat)
I koht
Mariann Reis
II koht
Karl-Mattias Allikmäe
III koht
Ralph Robert Kilkson
8. klassid (8 osalejat)
I koht
Ööle Lilleorg
II koht
Andree Vainsalu
III koht
Karl Hannes Künnapas
9. klassid (13 osalejat)
I koht
Mirell Pajumets
II koht
Kristjan Arusalu
III koht
Mirtel Lõhmist
Palju õnne!
PANE TÄHELE: Põhikooli bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor toimub 25. märtsil algusega kell 10.00 Keila Kooli arvutiklassis Moodle keskkonnas ja kestab 2 tundi.
21. jaanuaril toimus gümnaasiumi bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor.
Tundub, et üheksandad klassid on sellest vanasõnast õppust võtnud ning alustasid kevadballi ettevalmistustega juba jaanuaris. Tänaseks on selgeks saanud nii valsi põhisammud kui rumba ruudud, keerukas ja kirglik tango jääb sel korral tantsukaardilt välja. Kleidid on välja valitud, ülikonnad leitud, kõrgetel kontsadel käimist saab õnneks veel harjutada.
Kooli huvijuhi Sigrid Orase sõnul on korraldusmeeskonnal käed- jalad tööd täis. Palju on juba tehtud, aga nii mõnigi asi vajab veel sättimist ning tagant lükkamist. Huvijuht on noorte organiseerijatega rahul. "On tunda ja näha, et noored ise on sellest ballist väga huvitatud ning suhtuvad organiseerimisse tõsiselt. Oodata on õnneloosi, üheksandikest moodustatud bändi ja hulganisti teisi toredaid tegevusi. Kõike ei saa ära rääkida, tuleb ikka ise kohale tulla. Noored on leidnud ballile palju toetajaid ja selle üle oleme väga rõõmsad ning otse loomulikult suur aitäh kõikidele sponsoritele!"
14. märtsil on emakeelepäev. Keila Koolis on traditsiooniks, et pidupäeva puhul peab kooliraadios kõne üks abiturient. Sellel aastal kõneleb 12.h klassi õpilane Tähte Paalaroos. Emakeelest mõtisklesid nii gümnasistid kui ka põhikooliõpilased. Karmen Marii Võsu 7.b klassist ja Leele Veersalu 8.a klassist kirjutasid emakeelepäeva auks retseptid.
Eestlaslik kook Eesti moodi
Leele Veersalu, 8.a
Vaja läheb:
250 g vabadust
1/4 liitrit puhast vett ja õhku
100 g eesti keelt
50 g perekonda ja lähedasi
4–6 rukkilille õit
30 g rahvapärimust ja folkloori
Lisa kuuma vette külmas vees lahustatud vabadus ja eesti keel. Keeda läbi ning jahuta. Seejärel lisa perekond ja lähedased. Maitsesta puhta vee, õhu ja rahvapärimuse ning folklooriga. Kaunista rukkilille õitega. Valmis toode serveeri mõnel riiklikul pühal või tähtpäeval tuletades meelde eestlaseks olemise au.
Esmaspäeval, 14. märtsil käisid Keila Kooli gümnasistid geneetika õppepäevadel Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Õpilased said oma teadmisi rakendada ja uusi oskusi omandada kahes töötoas: kriminalistika ja HIV retseptori.
Kriminalistika töötoas uuriti, millise kahtlusaluse DNA kattus sündmuskohalt leitud DNA-ga ning HIV retseptori töötoas said õpilased teada, kas on HIV retseptori suhtes homosügoodid või heterosügoodid. Õpiti pipeteerima, DNA-d paljundati PCR meetodil ja kasutati ka geelelektroforeesi.
Igal aastal toimub Eestis koolinoorte emakeeleolümpiaad, mida korraldavad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool vaheldumisi.
2021/2022. õppeaasta olümpiaadi põhiteema oli “Suuline keel kõnes ja kirjas” ning korraldajaks Tartu Ülikool.
Olümpiaadi tulemused kuulutati välja 25. märtsil Tartu Ülikoolis toimunud aktusel, kuhu kutsuti olümpiaadi 30 parimat. Keila Kooli kahel noorel oli au kuuluda nende sekka.
Palju õnne ja ikka kõrget lendu Teile, kallid õpilased LISETTE TARTO ja MIRELL PAJUMETS!
Aitäh, õpetaja Tiina Murdla! Aitäh, õpetaja Karl-Henri Käämer!
Heas korras kasutatud riided saab annetada, anda sõbrale või hoopis ringi disainida. Mida teha aga raamatuga, mis korduvast lugemisest hakkab juba pähe jääma? Õige vastus on - vahetada uue raamatu vastu.
Keila Kooli algkoolimajas toimus aprillikuu alguses traditsiooniline raamatuvahetuselaat. Iga lugemishuviline võis kodust laadale tuua ühe või kaks raamatut ning koju tagasi kõndida uuega. Raamatuid kogunes päris kenake hulk. Nende seas leidus muinasjutte, pildiraamatuid, seiklus- ning põnevusjutte, lindude-ja loomade elust pajatavaid teoseid, meisterdamisõpetusi ning luuletusi.
Vahet pole, kas oled noor või vana raamatulugeja, sellise hulga seast leida üks ja õige, on ikka paras peavalu. Nii tuli hoolega uurida, sirvida, natuke siit-sealt lugeda, arutada sõbraga ja alles siis sai otsustada.
III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“ toimub 12. juunil 2022 Jõgeval.
Naiste tantsupeole registreerus kokku 383 tantsurühma ligikaudu 5000 tantsijaga. Peole pääses neist 347 rühma.
Keila Kooli esinevad peol õpetajate naisrühm, neiduderühm ning rahvakultuuriselts Rill, kus tantsivad tantsuklasside lapsevanemad. Kõikide rühmade juhendaja on Kaia Kärner.
Palju õnne ja ikka kerget jalga!
Rahvakultuuriselts RillKeila Kooli õpetajannadKeila Kooli neidude rühmNeiduderühm tantsuhoos
14. aprillil toimus Keila Kultuurikeskuses lauluvõistlus KEILA NOOR LAULJA 2022.
Noori lauljaid kuulasid ning hindasid sel korral tuntud lauljad ja muusikud koosseisus: Hanna-Liina Võsa, Urmas Lattikas, Margus Minn ja Indrek Vijard.
Parimad solistid on selgunud ning preemiad jagatud.
Tüdrukud, 7-9 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Eliise Lisanna Pärnpuu
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Anell Kink
III koht
Meribel Surva
Poisid,7-9 aastaste vanusegrupp
I koht
Taaniel Va
II koht
David Kristian Tshibangu
10-12 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Ella Marie Mäger
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Tähe Lilleorg
III koht
Jette Aus
13-15 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Anett Arvisto
II ja III koht
Maria Nicole Garanža ja Karmen Marii Võsu
Eripreemia poistelaulu esindamise eest
Pärt Paalaroos
16-18 aastaste vanusegrupp
I koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Kerttu Leibenau
II koht ja pääs Harjumaa laululapse võistlusele
Hanna-Liis Aunver
III koht
Heleriin Valk
Keila linna esindavad lauluvõistlusel HARJUMAA LAULULAPS 2022 solistid: Eliise Lisanna Pärnpuu, Anell Kink, Ella Marie Mäger, Tähe Lilleorg, Anett Arvisto, Kerttu Leibenau, Hanna-Liis Aunver
Lauljate õpetajad on Kadri Leping, Anu Matteus, Tiia Peenmaa ja Kadi Härma.
Selleks, et hästi laulda, tuleb palju harjutada. Samas tuleb jälgida, et harjutamine ei muutuks väsitavaks ning ebameeldivaks tööks, sest siis pole mõtet head tulemust oodata.
Just seetõttu viis poistekoori dirigent Kadi Härma noored lauljad Kloogaranna Noortelaagrisse. Lihviti lauluoskust, aga tehti ka sporti ja tunti rõõmu koosolemisest. Piknik linnulaulu saatel ja õpetaja poolt korraldatud "kommijaht“ olid kõikidele poistele mokkamööda. Noored mehed jäid laagriga rahule, tekkis ainult üks väikene aga. "Järgmisel korral tahaks ikka ööbimisega laagrit!" Õpetaja Härma oli mõttega päri ja leidis, et „seda peavad nad saama!“
Kaunil kevadpäeval, 22. aprillil, mil laululinnud metsades, laantes ja isegi linnades oma viise veeretasid, olid Keila Kooli aulasse kogunenud Harjumaa mudilaskoorid Keilast ja Jürist ning Harjumaa lastekoorid Keilast, Kuusalust ja Koselt.
Päev oli pühendatud muusikaõpetajale, Ellerheina asutaja-dirigendile professor Heino Kaljustele. Ürituse patroon oli maailmas tunnustatud dirigent Tõnu Kaljuste, kes saatis lauljatele videotervituse. Oma kõnes pani ta noortele lauljatele südamele, et noodilugemisoskus on hea koorilaulja puhul hädavajalik. Tervitussõnad lausus ka Keila Kooli direktor Mait Tõitoja.
Kui varasemalt asetas žürii koorid pingeritta, siis maailma vallutanud pandeemia tõttu, otsustati sel korral teistmoodi toimida. Žürii oli koosseisult naiselik, aga igati professionaalne:
Eesti koorijuht ja muusikaõpetaja, Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoori ja lastekoori asutaja-dirigent, laulupidudel lastekooride dirigent ja liigijuht - MAARJA SOONE
Eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja laulja, vanamuusika spetsialist, Vanalinna Hariduskolleegiumi pedagoog, Eesti Raadio Laste Laulustuudio dirigent, ansamblite Heinavanker ja Vox Clamantis laulja, laulupeodirigent - KADRI HUNT
Tütarlastekoori „Ellerhein“ peadirigent, Tallinna Muusikakeskkooli solfedžoõpetaja ja lastekoori dirigent, Muusikakeskkooli koorijuhtimise eriala õpetaja, laulupidudel lastekooride dirigent ja liigijuht - INGRID KÕRVITS. Tema oli ka žürii esimees.
Hindajate arutulude tulemusel jagati preemiad järgmiselt:
Jüri Gümnaasiumi mudilaskoor, dirigent Liivi Lumijõe. Eripreemia põnevate saatepillide kasutamise eest.
Keila Kooli mudilaskoor, dirigendid Anu Matteusja Tiia Peenmaa. Eripreemia koori kauni kõla eest.
Kose Gümnaasiumi lastekoor, dirigendid Heli Sepp ja Anneli Veinberg.Eripreemia laulu „Kõnelus emakeelega“ kaunilt väljapeetud esituse eest.
Kuusalu Keskkooli lastekoor, dirigent Taavi Esko. Eripreemia tehniliselt nõudliku kava väljapaistva esitamise eest.
Keila Kooli lastekoor, dirigent Kadi Härma.Eripreemia tervikliku kava esitamise eest.
Välja jäi andmata Grand Prix.
Heino Kaljuste mälestusele pühendatutud laulupäeval on välja kujunenud traditsioon, et alati meenutab mõni laulja, helilooja või dirigent hetki koostööst Kaljustega. Sel korral rääkis Ingrid Kõrvits ajast, mil ta laulis „Ellerheinas.“
Külalisesinejatena pakkus kuuljatele rõõmu lastekoor „Ellerhein“, dirigentideks Anneli Mäeota ja Ilona Muhel, kellamängu dirigeeris Kristjan Mäeots.
Päeva lõpetas Eesti Kontserdi koolikontsert „Tantsud Iisakust Iirimaani“, mis pakkus kaasalöömis võimalust kõikidele osalejatele.
Anname teada, et ootame Keila Kooli gümnaasiumisse sisse saanutelt heatahte avaldust (avatav siit). Nii teame tulevase 10. klassi komplekteerimisega edasi liikuda ning võimalusel pakkuda kohta ootenimekirjas olevatele õpilastele.
Heatahte avalduse ära toomise tähtaeg on T, 31. mai!
Ootame järgmisel õppeaastal meie 10. klassi õppima järgmisi õpilasi (õpilase initsiaalid ning isikukoodi 6 viimast numbrit):
B. A. 010318 L. S. 017055 J. R. 020234 K. P. 020260 K. J. 020262 I. S. 020322 E. K. 020877 G. P. 030234 S. K. 030243 G. P. 030258 R. R. 037033 M. N. 037115 I. M. 040858 K. J.. 050245 S. H. 060828 M. O. 071422 K. K. 080918 A. S. 087020 O. V. 087022 S. A. 087078 E. V. 090255 G. J. 281419 M. M. 284918 B. K. 286010 M. K. 286018 A. T. 286537
H. A. 090260 J. S. 090915 A. V. 100223 G. S. 107033 M. H. 107108 O. G. 114918 S. K. 127042 K. A. 127064 U. P. 130210 H. V. 130231 J. V. 130251 B. P. 130869 M. L. 130880 A. A. 140273 H. S. 140348 M. R. 147017 A. A. 150252 M. J. 177017 E. R. 177043 E. V. 177071 P. E. 180259 K. S. 180304 J. N. 180902 K. E. 190246 A. Õ. 190278 M. J. 190334
S. L. 190355 G. S. 200256 K. L. 207039 K. O. 210240 M. P. 220213 M. K. 220317 R. S. 237110 J. A. 240220 A. V. 247100 O. E. 250213 H. T. 250285 H. L. 250290 M. I. 257050 E. P. 264916 R. U. 270240 R. H. 270264 N. Š. 270368 M. L. 270869 A. T. 277079 K. H. 277081 K. N. 280243 H. M. 287058 K. A. 292013 K. S. 307013
Ootenimekiri: 1. V. M. 147012 2. R. P. 250212 3. R. P. 150017 4. M. L. 257096 5. G. V. 027019 6. G. T. 010230 7. R. O. 270257 8. L. R. 210269 9. E. L. 230245 10. A. B. 312013 11. D. D. 120254 12. H. P. 247194 13. B. T. 087027
Akrobaatikakool PartnerAkro annab teada, et ….. Keila Kooli õpilased Mia Honga, Meribel Kondimäe, Gerda Johanson, Johanna Saarik, Getter Daffe, Miller Kaisa, Andra Kitshard, Nora Lepiksaar, Lenna Valtna, Eliise Tamm, Sofie Nora Silm, Mia Kaimer, Lilian Mägi, Mirjam Valdek, Noora Valdek, Maria-Kristiina Ollesk, Angeliina Aasa, Mia Jete Koiksoon, Mia Kertu Zujev, Johanna Kukumäe, Adele Koiksoon saavutasid 7.mail head tulemused Eesti Meistrivõistlustel Sportakrobaatikas.
Reedel, 13. mail külastas Keila Kooli mobiilne labor "Rändav bioklass". Õppepäeva viisid läbi Tartu Ülikooli tudengid. Õpilased läbisid pipeteerimise olümpia ja tegid erinevaid eksperimente pärilikkusaine ehk DNA-ga.
Oli üks täiesti teismoodi koolipäev, mis arendas silmaringi ning andis uusi teadmisi.
5. mail toimus Harjumaa Muuseumi juures taaskord noorte tunnustusüritus Aasta jälg. Sel aastal anti auhindu välja viies kategoorias: tegusate noorte grupp, tegus noor, noorte lemmik, loov noor ja noor sportlane. Nomineeritud oli ka Keila Kooli õpilasi ja õpetajaid.
Tegusate noorte grupi nominendid:
9.klassi lennubänd KIRSID, Keila Noorteleht, ÕF Frukt
Tegusate Noorte Grupp 2021/22 on ÕF Stroops.
Tegus noor nominendid:
Mirell Paljumets, Kadri Käpa, Chrisanne Tamm, Laura Möll, Kaur Kantsik, Kareen Kink, Laura Kõiv
Tegus Noor 2021/22 on Emma-Mia Kübard.
Noorte Lemmik nominendid:
Tiina Murdla, Moonika Tsilk
Noorte Lemmik 2021/22 on Hurmi Väljamäe.
Loov Noor nominendid:
Liisa-Lotte Hein, Mari Meigas, Mia Virunurm
Loov Noor 2021/22 on Tähte Paalaroos, Kaisi Pillart.
Noor Sportlane 2021/22 on Karmel Jano ja Anna Helene Rauk.
14.-15. mail toimus Keila Muusikakooli saalis VII vabariiklik lastekooride konkurss-festival, kus osalesid 10 koori: Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, Keila Kooli lastekoor, Kuusalu Keskkooli lastekoor, Narva tütarlastekoor, Paide Hammerbecki Põhikooli lastekoor, Paide Muusika - ja Teatrimaja lastekoor, Tallinna Huvikeskus Kullo lastekoor Ellerhein, Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Türi Põhikooli lastekoorid ning Vene Kultuurikeskuse lastekoor Allegro.
Festivali korraldas Eesti Kooriühing koostöös Keila Kooli lastekoori ja Keila Kooliga, kunstiliseks juhiks oli Elo Üleoja.
Lähtuvalt kohustusliku laulu raskusastmest jagunesid koorid A- ja B-kategooriasse. Valik, kas kergem laul või siiski pisut keerulisem, tuli kooridel endil langetada.
Žürii, kuhu kuulusid Pärt Uusberg, Triin Ella, Maarja Soone, Aarne Saluveer ja Merike Toro, kuulasid, vaagisid, arutasid ning uue, Neerpeltist pärit süsteemi alusel, ei jaganud kohti vaid andsid välja hoopis erinevad preemiad.
Keila Kooli lastekoor saavutas väga hea tulemuse - esimene preemia "cum laude". Žüriilikemed kiitsid koori kõla, musikaalsust, artikulatsiooni, dünaamilisust, põnevat ja mitmekesist kava, lauljate ilmekust ja õiget vokaali tekitamist ning puhast laulmist. Viimase võib panna JO-LE-MI-meetodi kasutamise arvele. Muljet avaldas ka koori suurus.
Oli palju kauneid muusikalisi hetki pakkuv festival ning vahvad töötoad. Suured tänud töötubade läbiviijatele!