8.septembril toimus Lugemistund, millest võttis osa enam kui 120 raamatukogu, kooli ja lasteaeda. Keila Kooli algkoolimajas osalesid raamatukogus toimunud lugemistundides 2.a ja 3.b klassi õpilased ning õpetajad. Tove Janssoni juttu „Nähtamatu laps“ kuulasid, täitsid töölehti ja arutlesid kuuldu üle oma klassides aga 2.c ,2.g, 3.a, 3.e, 4.a, 4.b ning 6.f klassi õpilased oma õpetajatega. 1.f klassi lapsed rääkisid samuti lugemistunnist ning lugesid juttu „Sipelgad ja linnud“.

#lugemistund #readhour #raamatukogudeaasta

25.-27. augustini toimus Tuksis 16. MTÜ Noorteühing TORE suvekool. Keilast osales selles 21 noort, kellest 9 olid seotud ka suvekooli korraldamisega. Kokku osales 142 noort ja nende juhendajat üle Eesti. Esimesel päeval toimusid tegevused pesades ehk rühmades. Rühmad olid koostatud noorte vanust arvestades. Rühmi juhendasid TORE ringide juhendajad. Mängisime tutvumismänge, harjutasime meeskonnatööd, valmistasime ette õhtuse esinemise. Teisel päeval toimusid töötoad. Iga pesa sai osa kolmest töötoast, mis olid väga eriilmelised – vanad hoovimängud, mõtterännak, keskkonnateadlikkus, meditatsioon, laste ja noorte õigused, unenäopüüdjate meisterdamine, meeskonnamängud, eesmärkide seadmine. Kolmandal päeval toimus juba traditsiooniks saanud tuletõrjeolümpia – palju vahvaid meeskonnaülesandeid ning loomulikult kõvasti vett. Olümpia päädis suure veesõjaga. Õnneks oli ilm soe ning taevast ei tulnud lisa. Mõlemal õhtul oli stiilipidu. Raju peo üllatuskülaliseks oli Keila noorte ansambel Kirsid, mis võeti vastu marulise mölluga. Ööhäire ajal vaatasime koos tähistaevast, nägime ka langevat tähte. Suvekooli jäävad meenutama kaaslaste head soovid, mille igaüks oma ümbrikuga kaasa sai võtta.

Et mõista TORE suvekooli kogu positiivsust, melu ja energiat, tuleb ühineda oma kooli TORE ringiga. Keila Kooli TORE ootab ka sel sügisel uusi liikmeid. Jälgi reklaami.
Keila Kooli TORE ringi juhendaja on Heli Israel.

Õpikute ja töövihikute kilekaante müük toimub koolimajas:
2.09 kell 10.00 – 14.00
5.09 kell 10.00 – 14.00

Kilekaaned on komplekteeritud vastavalt klasside õppematerjalile ning komplekt sisaldab terve õppeaasta kilekaasi. Võimalik osta ka lahtiselt.
Kilekaane hind on 1 EUR. Arveldamine kaardiga ja sularahas. Lisainfo tel: 55 651 481.

Keila linnavalitsus sõlmis Keila Kooli direktori ametikoha täitmiseks tähtajatu töölepingu Martin Ööveliga, kes asub ametisse 31.augustil 2022.

Tartu Ülikooli õigusteaduste bakalaureuse ja Stockholmi Ülikooli IT õiguse magistrikraadiga Öövel on töötanud Justiitsministeeriumis, Statistikaametis ja Sotsiaalministeeriumis – tegeledes IT valdkonnas. Viimati, alates 2016.aasta augustist oli Martin Öövel Tabasalu Kooli direktor, samaaegselt õppides ka koolijuhtide arenguprogrammis ja Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi pedagoogika kursusel. Martin Öövel on alates 2014.aastast ka Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna IT õiguse magistriprogrammi lektor.

Avalduse Keila Kooli direktori leidmiseks korraldatud konkursil osalemiseks esitas 9 kandidaati, kellest vestlusvooru jõudis kuus. Konkursi komisjoni arvamus oli üksmeelne.

2022. aasta 2. veebruaril ja 25. mail oli Keila Kooli mudilaskooril, Keila Kooli noortekooril (mõlema dirigent Anu Matteus) ja Keila Kooli lastekooril (dirigent Kadi Härma) võimalus salvestada laule ERR stuudios. Helirežissöör oli Teet Kehlmann.

Keila Kooli kooride poolt esitatud laulude salvestusi saad kuulata SIIT.

Sest suvi on kirg, mälestused, kerge tuuleke, päike, mis hüppab nahale ja näkku. See on aastaaegade naeratus ja see möödub, see möödub kiiremini kui ükski teine, see toob endaga kaasa nostalgiat täis köite, mis sügist punase värviga varjutab.

Stephen Littleword

RÕÕMSAT NING PÄIKSELIST SUVE!

NAUTIGEM HETKE!

Keila Kooli 65. lend, klassijuhatajad KAIRIT LOODUS ja KARL- HENRI KÄÄMER.

Kuldmedaliga lõpetasid:

HANNA BRÜCK

ERIK RAJAMÄE

LIISI JAANVERK

MELANI LISSET SÕITJA

BETTI NORA RAASMAN

Hõbemedaliga lõpetasid:

JANE JOHANSON

KARL KAJAK

MARKUS NIGUL

CAROLA PEET

HENELI TAMM

GRETE LOTTA VAHO

Palju õnne!

21. juunil said lõputunnistuse 9. klasside lõpetajad.

9.a klass, klassijuhatajad PIRET HUNT ja KAIA KÄRNER

Kiituskirjaga lõpetasid: GERDA JOHANSON, MERIBEL KONDIMÄE, URSULA PRANTS, GEIRY SIMSON

9.b klass, klassijuhataja ALLIE VERNIK

Kiituskirjaga lõpetasid: ANETT ARVISTO, MEIU TRIIN LIIVRAND, MIRTEL LÕHMIST, MIRELL PAJUMETS, ANITA TAMM, VIVIEN VARSANOVITŠ

9.c klass, klassijuhataja BRITA RIKKOLAS

Kiituskirjaga lõpetasid: OLIVER GRAUEN, JOHANNA SAARIK

9.d klass, klassijuhataja PILLE ROOLAID

9.e klass, klassijuhataja ANNELI VALLASTE

Kiituskirjaga lõpetasid: EMILIJA ANDLA, KRISTJAN ARUSALU, INGVAR SAAREND

9.f klass, klassijuhataja ÄLI HANNA TEEÄÄRE

9.lv klass, klassijuhataja JULIA GULJAJEVA

9.l klass, klassijuhataja NADEŽDA VAVILOVA

Kiituskirjaga lõpetas: NIKITA ŠINKARJOV

Palju õnne kõikidele lõpetajatele!

Sügav kummardus õpetajatele!

Suur aitäh vanematele!

Ma olen alati suure huvi ja väikese kadedusega kuulanud kolleegide ja tuttavate õpetajate jutte osalemisest Erasmus projektides või õpirändel käimisest. Mõtlesin, et minuga ei juhtu seda vist kunagi ja inglise keelt ma ka väga hästi ei oska, et sellises projektis osaleda.

Kui meie Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liikme Heli Illipe-Sootaki poolt kirjutatud rahvusvaheline Erasmus+ projekt „Biology Educators Shaping Tomorrow“ rahastuse sai ja mind osalema kutsuti, siis ei olnud ma esimese hooga valmis minema. Tagantjärele võib aga öelda, et see oli üks igati õige otsus minna ja kohtuda suurepäraste bioloogiaõpetajatega Poolast, Portugalist, Põhja-Makedooniast, Eestist ja Taanist.

Projekti eesmärk oli koostada nö rohelise bioloogia ehk siis õuesõppe tunnikavasid, mida oma koolis läbi proovida ja koos täpsemate juhenditega edaspidi teistega jagada, nii enda riigis või kasvõi üle Euroopa. Korraldajad olid rühmad kavalalt koostanud: igast 5-st riigist üks õpetaja. Alguses oldi küll veidi kohmetud, et millest ja kuidas alustada, aga lõpuks hakkas igasuguseid toredaid mõtteid tulema. Räägiti ka sellest, kui palju keegi oma õpilastega üldse väljas käib ja millised võimalused selleks koolide juures on. Ilmnes ühine mure – lapsed on loodusest kaugenenud, ei osata enam looduses olla ja seda nautida.

Minu töögrupis olid Portugali, Taani, Põhja-Makedoonia ja Poola õpetajad. Meie töö nimeks sai Green Game ja põhiidee oli läbi erinevate meelte rohelusega kokkupuude. Esimesel rühmatöö päeval jalutasime kõik oma rühmadega ümber endise paekarjääri, mida parasjagu ehitati ja haljastati kohalikele puhkekeskuseks. Tore oli panna proovile oma teadmised taimede tundmises, mida enamasti inglise keeles ei teatud, aga siis aitas välja ladina keel. Viimasel päeval oli rühmatööde esitlus, kus ilmnes, et paljuski olid meie mõtted sarnased.

Lisaks omavahelisele suhtlusele ja rühmatööle mahtus 5 päeva sisse terve hulk põnevaid ettevõtmisi, mis olid korraldatud Poola vastuvõtjate poolt.

Peamiseks tegutsemiskohaks oli Jagiellonian University uus ja kaasaegne loodusteaduste linnak. Seal toimus ka avaüritus, kus osalevate riikide bioloogiaõpetajate aineühendused andsid ülevaated enda riigi haridussüsteemist ja ühingu ettevõtmistest. Portugalis ollakse enamasti bioloogia-geoloogia õpetajad, taanlastel oli lisaerialaks kehaline kasvatus ja poolakad annavad ka keemiatunde.

Loomulikult saime avastada ka Krakowit. Linnaekskursioonid giidi juhendamisel, Waweli kindluse ja kuningalossi külastamine, jalutuskäik Kazimierz´is (juudi kvartalis).

Teisel korral võeti suund linnaosale, mis kannab nime Nowa Huta (uus terasetehas). Asum rajati pärast Teist maailmasõda, kui Poola kommunistlik valitsus pööras kogu oma tähelepanu Krakowis äsja rajatud Lenini nimelisele terasetehasele. Vastukaaluks kodanlikule ja religioossele kesklinnas asuvale ülikooli piirkonnale, rajati just sinna revolutsiooniline töölisklassi eeslinn, Lõppkokkuvõttes see sotsialistlik plaan ei realiseerunud ning praegu on see piirkond turistide sihtkoht. Nii on üheks vaatamisväärsuseks autentne Piimasaal, mis mulle, kui nõukogude ajal sündinud inimesele ei olnud midagi uut, tänapäeva koolilaste silmad aga lähevad seda nähes imestusest suureks. Külastasime ka piirkonna kuulsaimat kirikut Kosciol Matki Božej Krolowej Polski (Arka Pana).

Lisaks muule põnevale saime väisata ülikoolilinnaku looduskeskust (Nature Education Center). Uudistasime zooloogiamuuseumi topiseid, saime kuulda põnevaid lugusid loomadest ja võimalustest eksponaate tundidesse lõimida ning miks üks või teine väljapanek just selline on. Ringkäigu teine osa tutvustas elu arengut Maal koos kivististe ja suurte mudelitega erinevatest ajastutest. Muljet avaldas hiiglaslik mudel maakera ehituse õppimiseks ja mineraalide tekke selgitamiseks. Küsida sai palju ja mõne koha peal oskasid ka grupikaaslased sõna sekka öelda. Kui tore oleks sellises kohas õpilastele eluslooduse evolutsiooni selgitada!

Looduskeskuses saime osaleda kahes töötoas. Meie grupp suundus antropoloogi juhendamisel tegelema kontidega. Saime teada, milline on nägemus inimese evolutsioonist tänapäeval, milliseid vigastusi on avastatud erinevatel leitud luudel ning mida need näitavad, kui suur on kolpade varieeruvus erinevate piirkondade inimestel. Suurt leiurõõmu tekitas väljapanekus olev eestlase (või vähemalt Eesti alalt leitud) kolp. Saime ka ise luid katsuda. Juhendajal oli kolm kasti, mille sees olid kolme inimese luud. Pidime need õigesti kokku panema. Tuleb tunnistada, et see oli päris huvitav väljakutse. Selgroogu ja kaelalülisid andis ikka sobitada! Ja kui lõpuks kolm kuju laual olid, hakkasime selgeks tegema, mis soost, kui vanad ja kui pikad need inimesed oma eluajal olid. Selgus, et kõik on keerulisem, kui etteantud jooniste peal kirjas ja kindlalt saab sellega hakkama vaid kogemustega spetsialist.

Luud-kondid tuvastatud, suundusime putukate maailma. Haljastamata metsasalu servas pidime proovima nelja erinevat putukate püügiviisi ning vaatama, mida nendega kätte saame. Põhiliselt olid kõik kohad täis noori rohutirtse. Klassiruumis tegelesime rohutirtsude ja kilkide sirutamisega ning kes tahtis, sai need sirutatud putukad koju kaasa võtta. Mis seal salata – selline isetehtud suveniir-õppevahend teeb igale bioloogiaõpetajale rõõmu!

Ringkäik ülikooli keemiaosakonna laborites ja kabinettides pakkus samuti põnevaust. Väga lahedad olid hoonete vahelised katuseaiad, mida saab kasutada ühest osast teise liikumiseks, aga ka puhkamiseks ja mõtete korrastamiseks. Näha olid vihmavee kogumisavad, sest kastmisvett kulub sellise haljastuse hooldamisel ilmselt palju.

Põnev päev oli ka matk Kõrg-Tatrates Zakopane piirkonnas. Matka alguspunktis,  Kužnice`ras, liitus meiega rahvuspargi töötaja, kes botaanikuna teadis iga taime nime. Kui algus saime giidi sabas lihtsalt jalutada, siis varsti polnud aega ringi vahtida, tuli pingsalt jälgida ebatasaseid astmeid, et mitte kukkuda. Vähem treenitud inimestel ei tahtnud kopsud ja süda hästi koostööd teha ning aeg-ajalt oli kosta kõva ähkimist. Samas oli see väljakutse ja paras eneseületamine. Meie matka sihtpunkt oli 1620 m kõrgusel asuv sinise läbipaistva veega järveke. Veekogu võis ainult vaadelda ning kaameraga jäädvustada, tavapärased tegevused nagu ujumine, partide toitmine ja kalapüük olid keelatud.

Loomulikult käisid projekti juurde toredad õhusöögid, kus üksteisega sai suhelda ja uurida, kuidas koolielu ja õpetajate elu teistes riikides toimub. Suur tänu vastuvõtjatele Poolas, eriti Karolile, Radoslawile ja Paulinale, kes need toredad päevad korraldasid. Selline projekt andis rohkelt uusi mõtteid, kogemusi ja tahtmist ise katsetada – näiteks paberkromatograafiat eri värvi lehtedega. Samuti sai kinnitust tõsiasi, et ükski asi ei pane võõrkeelt paremini õppima, kui selle keele keskkonnas olemine.

Inga Kangur

Keila Kooli bioloogiaõpetaja, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu juhatuse liige

Putukaid sirgestamas

Mis, kuhu? Luud ja kondid tuleb kokku panna.
Translate »